Rain Kooli: kas venekeelse hariduse jätkumine Eestis on kestlik? ({{commentsTotal}})

„Eesti praeguse haridussüsteemi jätkumine võib pigem jätkata ühiskonnas niigi valitsevat keelepõhist segregatsiooni. Eestikeelne üldharidus koos süvendatud emakeele õppega peaks aga looma piisavad eeldused sujuvaks kakskeelsuseks ning samas täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmesuseks,“ tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Kui mu tütar 19 aastat tagasi Soomes esimesse klassi läks, ei taibanud tema õpetaja tükk aega, et tegemist on eesti lapsega. Tütre soome keel oli sujuv ja veatu, kuni kerge Kagu-Soome murdeni välja.

Samas ei olnud me teinud midagi selleks, et teda kuidagi forsseeritult soome keelega harjutada. Lasime ta lihtsalt õue teiste lastega mängima, teleris ja raadios mängisid soomekeelsed kanalid ning parim sõbranna oli ka soomlanna.

Eesti keel läbi koduse keele, soome keel kõigest ülejäänust, oli meie põhimõte.

Kui kooliminek kätte jõudis, ei tulnud meile pähegi, et nõuda oma lastele eestikeelset õpet. Aga veelgi enam – see ei tulnud pähe ka Sergeile ja Valentinale, kes mõni aeg hiljem kolisid mu töökohalinna Kotkasse. Ega Maartenile, kelle ühine keel tema lapsega oli hollandi keel. Ka iirlane Jim ning waleshlane Gareth olid kõigiti päri sellega, et nende lapsed lähevad soomekeelsesse kooli soomekeelset haridust saama.

Ning et nende emakeele säilimine on nende endi perede teha.

***

Vene keele positsioon Eestis on kahe otsaga asi. Eesti on iseseisvumise taastamisest peale justkui vältinud vene keelele ametliku positsiooni andmist. Samas on see positsioon de facto siiski antud, võttes arvesse, et Eestis on tänase päevani olemas täiesti ametlik venekeelne haridussüsteem.

Hannes Rummil on omamoodi õigus – ja samal ajal ei ole ka –, kui ta ütleb, et ideega eestikeelsele õppele üle minna ollakse Eestis vähemalt paarkümmend aastat hiljaks jäädud.

Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal oli ühiskonnarahu hoidmine Eestis üks peamisi küsimusi. Kirde-Eestis vuhiti autonoomiareferendumit teha, nn Interrinne oli just keelustatud, ärevus ja rahulolematus Eestisse nõukogude võimu ajal tulnud või toodud venekeelsete elanike keskis oli suur.

Venekeelse hariduse säilitamine on ilmselt see lõiv, mida Eesti juhid 1990. aastatel maksid selle eest, et ühiskonnarahu püsima jääks. Tänapäeval on venekeelne haridussüsteem aga nii väljakujunenud tava, et on kuidagi lihtne öelda, et hilja, sõbrad, oleks pidanud 20 aastat tagasi…

Samas on Eesti täna mitte enam miljoni ega isegi 900 000, vaid 884 000 eesti keelt emakeelena kõneleva elanikuga väikeriik, milles on kerge mõista ka neid, kes tunnevad muret eestluse ja eesti keele elujõulisuse pärast pikemas perspektiivis. Kas venekeelse hariduse jätkamine – mida praegune süsteem igasugustest 60/40 katsetustest hoolimata tähendab – on lõpuks see kõige kestlikum lähenemine?

Eriti kui arvesse võtta, et emakeelel põhinev segregatsioon Eesti ühiskonnas pigem süveneb kui lahtub. 

***

Vahemärkusena olgu öeldud, et teinekord eeskujuks toodav Soome rootsikeelne haridus ei ole Eesti konteksti ülekantav. Rootsluse juured ja ajalugu Soomes ulatuvad aastasadade taha, praeguse venekeelse elanikkonna juured Eestis aga aastakümnete. Lisaks on rootslus Soomes pigem kahanev, venelus Eestis aga pigem kasvav nähtus.

Eestis haridussüsteemi tulevikule võikski mõelda pigem Soome mitterootsikeelse hariduse kaudu – haridust antakse soome keeles, kuid piisava arvu õpilaste korral on võimalik õppida nonde emakeelt süvendatult, kas või esimesest klassist peale.

Kui nüüd hoolega järele mõelda, siis Eesti praeguse haridussüsteemi jätkumine võib pigem jätkata ühiskonnas niigi valitsevat keelepõhist segregatsiooni. Eestikeelne üldharidus koos süvendatud emakeele õppega peaks aga looma piisavad eeldused sujuvaks kakskeelsuseks ning samas täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmesuseks. •

Autor ei toeta juriidiliselt ega mõtteliselt ühtegi erakonda ega kavatse hääletada kohalike omavalitsuste volikogude valimistel.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema