Rain Kooli: kas venekeelse hariduse jätkumine Eestis on kestlik? ({{commentsTotal}})

„Eesti praeguse haridussüsteemi jätkumine võib pigem jätkata ühiskonnas niigi valitsevat keelepõhist segregatsiooni. Eestikeelne üldharidus koos süvendatud emakeele õppega peaks aga looma piisavad eeldused sujuvaks kakskeelsuseks ning samas täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmesuseks,“ tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Kui mu tütar 19 aastat tagasi Soomes esimesse klassi läks, ei taibanud tema õpetaja tükk aega, et tegemist on eesti lapsega. Tütre soome keel oli sujuv ja veatu, kuni kerge Kagu-Soome murdeni välja.

Samas ei olnud me teinud midagi selleks, et teda kuidagi forsseeritult soome keelega harjutada. Lasime ta lihtsalt õue teiste lastega mängima, teleris ja raadios mängisid soomekeelsed kanalid ning parim sõbranna oli ka soomlanna.

Eesti keel läbi koduse keele, soome keel kõigest ülejäänust, oli meie põhimõte.

Kui kooliminek kätte jõudis, ei tulnud meile pähegi, et nõuda oma lastele eestikeelset õpet. Aga veelgi enam – see ei tulnud pähe ka Sergeile ja Valentinale, kes mõni aeg hiljem kolisid mu töökohalinna Kotkasse. Ega Maartenile, kelle ühine keel tema lapsega oli hollandi keel. Ka iirlane Jim ning waleshlane Gareth olid kõigiti päri sellega, et nende lapsed lähevad soomekeelsesse kooli soomekeelset haridust saama.

Ning et nende emakeele säilimine on nende endi perede teha.

***

Vene keele positsioon Eestis on kahe otsaga asi. Eesti on iseseisvumise taastamisest peale justkui vältinud vene keelele ametliku positsiooni andmist. Samas on see positsioon de facto siiski antud, võttes arvesse, et Eestis on tänase päevani olemas täiesti ametlik venekeelne haridussüsteem.

Hannes Rummil on omamoodi õigus – ja samal ajal ei ole ka –, kui ta ütleb, et ideega eestikeelsele õppele üle minna ollakse Eestis vähemalt paarkümmend aastat hiljaks jäädud.

Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal oli ühiskonnarahu hoidmine Eestis üks peamisi küsimusi. Kirde-Eestis vuhiti autonoomiareferendumit teha, nn Interrinne oli just keelustatud, ärevus ja rahulolematus Eestisse nõukogude võimu ajal tulnud või toodud venekeelsete elanike keskis oli suur.

Venekeelse hariduse säilitamine on ilmselt see lõiv, mida Eesti juhid 1990. aastatel maksid selle eest, et ühiskonnarahu püsima jääks. Tänapäeval on venekeelne haridussüsteem aga nii väljakujunenud tava, et on kuidagi lihtne öelda, et hilja, sõbrad, oleks pidanud 20 aastat tagasi…

Samas on Eesti täna mitte enam miljoni ega isegi 900 000, vaid 884 000 eesti keelt emakeelena kõneleva elanikuga väikeriik, milles on kerge mõista ka neid, kes tunnevad muret eestluse ja eesti keele elujõulisuse pärast pikemas perspektiivis. Kas venekeelse hariduse jätkamine – mida praegune süsteem igasugustest 60/40 katsetustest hoolimata tähendab – on lõpuks see kõige kestlikum lähenemine?

Eriti kui arvesse võtta, et emakeelel põhinev segregatsioon Eesti ühiskonnas pigem süveneb kui lahtub. 

***

Vahemärkusena olgu öeldud, et teinekord eeskujuks toodav Soome rootsikeelne haridus ei ole Eesti konteksti ülekantav. Rootsluse juured ja ajalugu Soomes ulatuvad aastasadade taha, praeguse venekeelse elanikkonna juured Eestis aga aastakümnete. Lisaks on rootslus Soomes pigem kahanev, venelus Eestis aga pigem kasvav nähtus.

Eestis haridussüsteemi tulevikule võikski mõelda pigem Soome mitterootsikeelse hariduse kaudu – haridust antakse soome keeles, kuid piisava arvu õpilaste korral on võimalik õppida nonde emakeelt süvendatult, kas või esimesest klassist peale.

Kui nüüd hoolega järele mõelda, siis Eesti praeguse haridussüsteemi jätkumine võib pigem jätkata ühiskonnas niigi valitsevat keelepõhist segregatsiooni. Eestikeelne üldharidus koos süvendatud emakeele õppega peaks aga looma piisavad eeldused sujuvaks kakskeelsuseks ning samas täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmesuseks. •

Autor ei toeta juriidiliselt ega mõtteliselt ühtegi erakonda ega kavatse hääletada kohalike omavalitsuste volikogude valimistel.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.