Jüri Mõis valib EKRE ja Reformierakonna vahel ({{commentsTotal}})

Jüri Mõis.
Jüri Mõis. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ettevõtja ja kunagine Tallinna linnapea Jüri Mõis kaalub kohalikel valimistel kandideerimist Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) või Reformierakonna nimekirjas.

Eile arutas Mõis programmiliste seisukohtade üle EKRE riigikogu fraktsiooni juhi Martin Helmega. Kohtunud on ta ka Reformierakonna poliitikutega.

"Meil on jutud pooleli. Me ei ole mitte milleski kokku leppinud. /.../ Pigem ma olen oma visiooni neile selgitanud," ütles Mõis ERR-i uudisteportaalile.

"Mõlemal on oma tugevad küljed ja mõlemal on minu jaoks probleeme," kommenteeris ta.

"Ma ei lähe niisuguse valimisplatvormiga kaasa, mille seisukohad on minu jaoks vastuvõetamatud. Teine on selline üldine toonus. Et kas inimesed on ärkvel ja tegutsemisvalmis või on nad tülpinud ja tüdinud ja apaatsed," lausus Mõis.

Taavi Aas tundub kõige efektiivsem linnapea

Kolmanda variandina kaaluks Mõis Keskerakonna nimekirjas kandideerimist, millel on tema sõnul Tallinnas tugev meeskond, ent õhk Tallinna linna juhtimises vajaks siiski tuulutust.

"Ühest küljest on Keskerakond siiski väga korraliku meeskonna Tallinnas loonud. Kui ma vaatan linnapeakandidaatide hulgas, kes seni on välja käidud, siis ausalt öeldes Taavi Aas tundub kõige reaalsem ja efektiivsem. Aga teisest küljest on viimasel ajal minu mõte kaldunud sinnapoole, et poliitiline süsteem vajab tuulutust igal tasandil. Nad on hästi kaua oma ametites kõik töötanud ja minu arvates nad vajavad veidi tuulutust. See linna juhtimise õhk vajab lihtsalt vahetust," arutles Mõis.

"Sellepärast olen ma ikkagi praegu kaldunud sinna, et ma Keskerakonna ukse taha koputama ei lähe," märkis ta.

Üksikkandidaadina kaugele ei jõua

"Ma otsin endale mugavat, suhteliselt sõltumatut kandideerimispositsiooni. Ma sellepärast ei lähe üksikkandidaadina, sest Eesti poliitilises süsteemis üldiselt üksikkandidaadina niikuinii kuhugi ei saa," ütles Mõis veel.

Eelmisel nädalal ütles Mõis ERR-ile, et kui ta kandideerima läheb, siis sooviks ta seda teha ilma suurema kärata ja poliitikasse sekkumata. Kolmapäeval üleski ta, et meediakära tema võimaliku kandideerimise ümber on läinud juba liiga suureks.

Mõis ei välistanud varianti, et kui ta sobivat erakonda, mille valimisnimekirjas kandideerida, ei leia, siis võib ta ka kandideerimisest loobuda.

Kohalikud valimised toimuvad 15. oktoobril.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: