Alo Lõhmus: riuklik riiklik ajalugu ({{commentsTotal}})

Teoloog ja tõlkija Kalle Kasemaa rääkis kirjandusfestivalil Prima Vista Piiblit ja Koraani võrreldes, et varases muhameedluses peeti iseenesestmõistetavaks, et Koraanis ilmutatud Jumala tarkus on nii suur, et see ei ole inimese poolt lõplikult mõistetav. Seetõttu on pühakirja erinevad tõlgendused loomulikud ja paratamatud, riuklik Jumal on erinevused lausa nimme võimalikuks muutnud, et inimestele peamurdmist pakkuda.

Kasemaa märkis, et muhameedlased loobusid sellisest vaatest alles euroopalike mõttevoolude mõjul, mis hiljemalt alates Descartes'ist on taga ajanud tõsikindlat teadmist ja iga asja täpset definitsiooni. Seetõttu näevad näiteks sunniidid ja šiiidid teineteist tänapäeval väärusulistena ning muidugi on ka kristluses teoloogilised erimeelsused pahatihti viinud tapatalguteni.

Juuksekarva lõhki ajamine ning mitmetitõlgendatavuste välistamine näib sama lamestavalt mõjuvat ka moodsale tsiviilreligioonile, mille üks oluline sammas on ajalugu.

Toetun siinkohal Märt Väljataga määratlusele, mille kohaselt ametlik – ehk nn kroonuajalugu – ühes riiklike tähtpäevade ning ajalooliste kangelaste panteoniga moodustab siseriikliku tsiviilreligiooni. Selle kõrval käivad vähemalt vabas maailmas oma (ning ametliku ajalooga sugugi mitte sajaprotsendiliselt kattuvat) rada esiteks vulgaarne arusaam ajaloost ehk rahva kollektiivne mälu; teiseks akadeemiline ajalooteadus ning lõpuks fiktsionaalne ilukirjanduslik ajalugu, mis väljendub ajaloolistes romaanides, filmides ja meelelahutuses.

Aga ainult kroonuajalugu annab välja religiooni mõõdu, sest riik on sellele rajanud pühamud ehk monumendid ning toimetab neis regulaarselt riitusi ehk mälestustseremooniaid. Ning ka ametliku ajalooga seonduvad konfliktid meenutavad usutülisid.

Meie silme all vindub 9. mai ja pronkssõduriga seotud tüli ehk usukonflikt Eesti ja Venemaa tsiviilreligioonide vahel. Kümme aastat tagasi lahvatas see vägivaldseteks kokkupõrgeteks ning pärast vahepealset mõningast vaibumist näib tüli tänavu taas tuure juurde koguvat. Mõni poliitik julges end eile Pronkssõduri juures näidata ning konkurendid panevad seepeale kahtluse alla nende truuduse Eesti tsiviilreligioonile ning riigile tervikuna.

EKRE on käinud välja isegi idee keelata niisuguste avalike ürituste organiseerimine, millel moonutatakse Eesti ajalugu. See idee lähtub eeldusest, et ajalooline tõde on olemas ning viimse kui detailini selge ja fikseeritud, nii et selle moonutamist saab tuvastada sama hõlpsasti nagu preestri eksimust liturgiliste vormelite sõnastuses.

Ajaloole tugineva tsiviilreligiooni olemasolu on riigile ja selle kodanikele nähtavasti vajalik, selle abil tunnetatakse ühtsust nii kaasaegsetega kui ka eelnenud ja tulevaste põlvedega. Sestap ei viiks üleskutse ajaloolisest tsiviilreligioonist loobuda kuhugi. Kuid ehk oleks võimalik selles vallas rakendada samasugust tolerantset suhtumist, nagu valitses jutu alguses viidatud varases islamis.

Parafraseerides Kalle Kasemaad: inimkonna ajaloos väljendub Jumala nii suur tarkus, et see ei ole inimese poolt lõplikult mõistetav. Seetõttu on ka ajaloosündmuste erinevad tõlgendused loomulikud ja paratamatud. Meie piiratud arusaamine ei võimalda ühtegi ajaloosündmust üheselt positiivseks või negatiivseks lahterdada.

Näiteks eestlaste kaotus muistses vabadusvõitluses oli ju esmapilgul negatiivne ajalooseik, kuid tõenäoliselt päästis see meid keskaegsest Vene ekspansioonist. Eesti lahkulöömine Venemaast sada aastat tagasi võis venelastele paista negatiivsena, kuid kaitses bolševistlike repressioonide eest siinset vene haritlaskonda ning ka näiteks Kuremäe ja Petseri kloostreid, millel oli oluline roll hilisema kogu Venemaa patriarhi Aleksius II kujunemisloos.

Niimoodi mõeldes muutub arusaadavaks, et ka Teise maailmasõja tulemust on võimalik mitmeti tõlgendada. Kirjanik Jaan Kross näiteks avaldas kunagi arvamust, et eestlased elasid üle 50 aastat Nõukogude okupatsiooni, kuid 50 aastat Saksa okupatsiooni oleks saanud meile saatuslikuks.

Mitte üksnes Allah pole riuklik, vaid ka Kleio. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema