Laevanduse edendamise töögrupp toob oma ideed peatselt valitsuse ette ({{commentsTotal}})

Laevakapten.
Laevakapten. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Laevandust analüüsiv töögrupp esitab hiljemalt mai lõpuks valitsusele oma ettepanekud laevandussektori konkurentsivõimelisemaks muutmiseks ning ka elektroonilise registri arendamisega tegeldakse edasi, kinnitas majandusministeerium.

Reformierakonna esimees Hanno Pevkur väitis kolmapäevases "Foorumi" saates, et elektroonilise laevaregistri loomine on ootele pandud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Mihkel Loide ütles ERRile, et see ei vasta tõele.

"Registrite arendamisega tegeletakse edasi ja see on jätkuvalt ka valitsuse tegevusprogrammis laevandussektori konkurentsivõime tõstmise projekti ühe alamtegevusena," kinnitas ta.

Töögrupp, kuhu kuuluvad rahandus-, sotsiaal- ja majandusministeeriumi ning veeteede ameti esindajad, käib Loide sõnul regulaarselt koos ning vormistab oma ettepanekud valitsuselele hiljemalt mai lõpuks.

Soov tuua rohkem kaubalaevu Eesti lipu alla on kirja pandud koalitsioonilepingusse ning varem on räägitud kavatsusest liita laevaregistrite arendus e-residentsuse projektiga.

1990. aastate alguses sõitis Eesti lipu all pea sada kaubalaeva. Praegu sõidab mõne teise riigi lipu all umbes 60 Eesti päritolu laeva.

Veeteede ameti arvutuste kohaselt tooks üks Eesti lipu all seilav keskmise suurusega kaubalaev riigile registritasudena ning sertifikaatide väljastamise ja muude tegevustega sisse 20 000–25 000 eurot aastas.

Toimetaja: Karin Koppel



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: