Lõviosa 135 miljonist taristurahast saab Tallinna-Pärnu maantee ({{commentsTotal}})

{{1494505920000 | amCalendar}}

Valitsus kinnitas neljapäeval 135 miljoni euro suuruse täiendavate taristuinvesteeringute programmi, millega jagatakse raha mitmete maanteede ja raudteelõikude ehitamiseks ning Pärnu ja Kärdla lennujaama rekonstrueerimiseks. Raha saab ka Haapsalu raudtee.

Peamine osa lisainvesteeringuteks ette nähtud rahast läheb majandusministeeriumi teatel maanteeobjektide arenduseks.

Tallinna-Pärnu suunalise Via Baltica maantee ehituseks on tulevatel aastatel eraldatud 44 miljonit eurot lisaraha. Ka nähakse ette Tallinna-Narva maanteel oleva ohtliku Aaspere-Haljala teelõigu 2+2 kujule viimist, mille jaoks eraldatakse 15 miljonit eurot. Samasse suurusjärku jääb ka transiitteede programmi jaoks planeeritud eraldis.

Suur osa lisainvesteeringutest suunatakse ka raudteeinfrastruktuuri arendusse. Programm näeb ette Haapsalu raudtee esimese etapi Riisipere-Turba vahelise lõigu ehitust, mille jaoks on planeeritud kaheksa miljonit eurot ning lisainvesteeringuid Tallinna-Tartu raudtee ja Tapa-Narva raudtee kiiruste tõstmiseks kogumahus 32 miljonit eurot, millest 17 miljonit kulub Narva liini parendamiseks ning 15 miljonit läheb Tartu liini kiiremaks muutmiseks.

Kolmanda suurema investeeringuna nähakse ette regionaalsete lennujaamade arendamist, mis hõlmab endast Pärnu ja Kärdla lennujaamade rekonstrueerimist kogumahus 21 miljonit eurot.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on valitsuse eesmärk arendada käimasoleva teehoiukava, täiendava taristuinvesteeringute programmi ning 2021-2027 teehoiukava raames välja kõik Eesti põhimaanteed vastavalt liiklussageduse näitajatele ning tõsta põhilistel raudteetrassidel kiirused 135 km/h.

„Muidugi jätkame juba varem planeeritud ning töös olevate objektidega, millest prominentsem on Tallinna-Tartu maantee ehitus, kuid on tähtis, et ka teised kaua oodatud projektid edasi liiguksid. Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maanteede liiklustihedused on sarnased ning on selge, et mõlemad liinid vajavad edasisi arenguid. Tartu suunal on see pikalt plaanis olnud, kuid Via Baltica on seni kõrvale jäänud,“ selgitas Simson objektide valikut.

Minister lisas, et kuna Euroopa Liidu praeguse rahastusperioodi vahendid on Eestis enamuses juba kasutatud, aitab lisainvesteeringute programm täita valitsuse eesmärki, milleks on Eesti majanduse paigalseisust edasi viimine.

„Suuremahulised ehitused aitavad elavdada meie majandust. Teisalt püüdsime objekte valides arvesse võtta ka liiklusohutuse aspekte. Sellisest kaalutlusest on lähtutud näiteks Aaspere-Haljala vahelise ohtliku lõigu ehitusel ning usun, et kõik, kes on Tallinna-Pärnu maanteel sõitnud, teavad, millised olud seal liikuvate veoautode vahel valitsevad,“ kommenteeris Simson.

Raudteevõrgustiku arenguks tehtavad lisainvesteeringud on ministri hinnangul vajalikud, sest Rail Balticu projektiga edasi liikumine ei tohi jätta seisma teiste liinide ehitust ning arengut. Lennujaamade rekonstrueerimiseks eraldatud raha aitab samuti parandada piirkondade ühendust ning mõjutab Pärnu turismisektorit.

Toimetaja: Karin Koppel



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: