Juhan Kivirähk: valitsuskoalitsiooni toetuse langus on igati loogiline ({{commentsTotal}})

Juhan Kivirähk.
Juhan Kivirähk. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Päev, mil Eesti maksumaksjad tähistasid „maksupööripäeva“ (päeva, milleni maksumaksjad töötavad sümboolselt võetuna vaid riigi heaks ning pärast mida algab see osa aastast, mille jooksul teenitud tulu jääb maksumaksjale endale), kujunes pöördeliseks ka valitsuskoalitsioonile. Samal päeval lõppenud avaliku arvamuse küsitluse tulemuste põhjal jäi tänaste valitsuserakondade summaarne toetus esimest korda madalamaks kui opositsioonierakondade oma (vastavalt 42 ja 47 protsenti).

Iseenesest pole tegemist ju mingi üllatava sündmusega, sest iga värskelt ametisse astunud valitsuse puhul pole küsimus mitte selles, kas selle usalduskrediit mingil hetkel hakkab otsa saama, vaid millal see juhtub. Oleks ilmvõimatu, et Jüri Ratase juhitud Keskerakond oleks valitsuse juhtparteina säilitanud 30-protsendilise toetajaskonda ka kaks järgmist aastat. Oli loogiline, et Keskerakonna reiting hakkas langema kohe, kui uudsuse võlu hakkas hajuma ning avalikkuse heameel liiga ülbeks muutunud Reformierakonna paikapanemise üle otsa sai.

Muidugi on Keskerakonna toetus veel endiselt väga kõrge – kui praegu toimuksid valimised, hääletaks nende poolt 26 protsenti valijaist. Seda on endiselt sama palju või pisut rohkemgi kui opositsioonilisel Reformierakonnal, mille toetus on 25 protsenti.

Peamise panuse valitsuskoalitsiooni nigelasse üldseisu annab aga sel nädalavahetusel endale uut esimeest valiva Isamaa ja Res Publica Liidu reiting. Nende toetus on langenud alla valimiskünnise – neljale protsendile.

Nagu näha, pole IRL-i siseheitlused vaatamata suurele meediatähelepanule täiendavat toetust kaasa toonud. Eelseisev valik võib oluline tunduda erakonna liikmetele endile, kuid avalikkuse jaoks laiemalt ei tundu sellel olevat mõju, mis erakonna kuvandit ja positsiooni oluliselt võiks parandada. Ehk tsiteerides Andrus Kivirähki hinnangut eelmise nädala Eesti Päevalehe LP-st: „Ollakse ettevaatlikud, igavad ja tüütult vooruslikud. Kas tõesti loodetakse sellega hääli võita? Kelle omi? Paljuke on Eestis neid inimesi, kellele lähevad korda ideoloogiline puhtus ja ustavus kivinenud väärtustele, kui nende tagant pole aimata värsket energiat ega tänapäevaseid ideid?“

Sotsiaaldemokraatlik Erakond on seni suutnud oma keskmist reitingut hoida 12 protsendi peal, kuid nendest on toetajate osakaalult mööda rühkinud peamine oponent opositsiooni ridadest – konservatiivne rahvaerakond. EKRE on erakondade pingereas 14 toetusprotsendiga kindlalt kolmandal kohal ning kasutab oma retoorikas oskuslikult ära iga sammu valitsuse tegevuses, mis rahvuslik-konservatiivset joont pooldavatele valijatele vastumeelne võiks tunduda.

Isamaa ja Res Publica Liidust vaid veidi paremas seisus on Vabaerakond kaheksa toetusprotsendiga, mis jääb nende parematel aegadel (2015. aasta riigikogu valimiste järel) saavutatud tulemusest poole võrra madalamaks. Ka Vabaerakond oli kimpus uue esimehe valikuga ning eks lähitulevik näitab, kas Artur Talviku näol tehti ikka õige valik.

Väga suur roll erakondade reitingute igakuises kõikumises on ajakirjandusel – kindlasti ei hakka küsitlusele vastajad iseseisvalt tegema inventuuri erakondade plussidest ja miinustest. On muidugi vastajaid, kelle eelistus on välja kujunenud ja kellel pole raskust oma lemmiku nimetamisega. On aga ka küllalt suur osa vastajaist, kellel kindel eelistus puudub ning kes annavad vastuse tihti sellest lähtudes, mida on erakondade kohta küsitlusperioodil meedias head või halba räägitud.

Ma ei alustanud tänast kommentaari juhuslikult viitega „maksupööripäevale“. Põhiteema, millest sellel küsitlusperioodil valitsuse ja erakondade tegevusega seoses räägiti, oli riigieelarve uus strateegia, mis on otseselt seotud maksumaksja raha otstarbeka kasutamisega. Avalikkuse suhtumist mõjutab eelkõige see, millised argumendid avalikus diskussioonis veenvamad tunduvad.

Meediaruumis kõlas selle strateegia kohta rohkem etteheiteid kui kiidusõnu, kusjuures kritiseerijateks ei olnud mitte tavapärased „puusalt tulistavad“ opositsionäärid (à la Jürgen Ligi), vaid ka tõsiseltvõetavad majanduseksperdid (Eesti Panga president Hansson, eelarvenõukogu esimees Eamets jt). Valitsus jäi oma uue strateegia põhjendamisega ilmselgelt hätta, nende selgitused olid vastuolulised ja väheveenvad.

Seevastu on peretoetuste märgatava kasvu ning tulumaksuvaba miinimumi tõusu tagavad valitsuse otsused inimestel juba meelest läinud – pealegi jõustub esimene neist alles juulis ning teine alates järgmise aasta alguses. Seega hakatakse oma rahakotis reaalseid muutusi paremusele tajuma alles millalgi hiljem. Praegu aga annavad eelarve ja majanduse teemalistes aruteludes tooni hirmutamine vasakpöördega, reservide äraraiskamisega ja laenuorjusesse sattumisega. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema