Suri Soome endine president Mauno Koivisto
Suri Soome endine president Mauno Koivisto, teatas reede õhtul presidendikantselei.
93-aastane ekspresident suri Helsingis asuvas Meilahti haiglas kell 21.15.
Tütar teatas juba varem päeval telekanalile MTV, et Koivisto on viidud hooldushaigla hospiitsosakonda ja tema seisund on raske. Alzheimerit põdev Koivisto viidi hooldushaiglasse selle aasta märtsis.
Koivisto oli aastail 1982-1994 kaks ametiaega Soome president. Enne seda töötas ta muu hulgas peaministrina, rahandusministrina ja Soome Panga juhina.
Kovisto oli rahva seas väga populaarne ja valiti näiteks 1982. aastal presidendiks esimeses voorus.
Soome presidendi sõnul jättis Koivisto mõjuva pärandi
Soome presidendi Sauli Niinistö sõnul jättis ekspresident Mauno Koivisto mõjuva pärandi, millest temal ja teistel presidentidel oli hea jätkata.
Niinistö sõnul jättis Koivisto püsivad jäljed Soome riigisüsteemi ja välispoliitikasse. Soome presidendi hinnangul oli Koivisto veendunud demokraat ja parlamentaarse poliitika toetaja ning laia silmaringiga ja sügavalt austatud rahvusvaheline vestluspartner.
Soome presidendikantselei teatel peab president Niinistö Koivisto pärandi ja mälestuse kohta pikema kõne laupäeva hommikul kell üheksa rahvusringhäälingu telekanali Yle1 vahendusel.
Soome peaminister Juha Sipilä ütles, et Koivisto andis vormi sellele, mida praegu tähendab soomlaslik selle parimas mõistes. Sipilä sõnul kaotas Soome riigi ajalugu jõuliselt mõjutanud isiku, sõjaveterani ja isamaalise liidri, kes juhtis rahvast kindla käega läbi raskete aegade Euroopa Liidu liikmeks.
Sipilä hinnangul oli Kovisto harukordne isiksus, kes ühendas endas välispoliitika- ja majandusasjatundjat. Muu hulgas polnud talle võrdset Venemaa tundmises.
Soome välisminister Timo Soini saatis kaastundeavaldused Koivisto lähedastele ja märkis, et ekspresident oli riigimees, kes viis Soome tagasi normaalse parlamentaarse demokraatia teele.
Endine president Tarja Halonen kirjutas suhtlusvõrgustikus Twitter, et Koivisto tugevdas Soomes rahvavõimu ning juhtis Soome Euroopa Nõukogusse ja Euroopa Liitu.
Eluloost
Mauno Henrik Koivisto sündis 25. novembril 1923. aastal puusepa pojana Turu linnas. Talvesõja ajal liitus Koivisto alaealisena vabatahtlikult nõndanimetatud kustutusvägedega ja läks täisealiseks saades Jätkusõjas ridele, kust naasis nooremseersandina. Sõjajärgsel ajal töötas Koivisto muu hulgas sadamas ja õppis muu hulgas õhtugümnaasiumis, mille kõrvalt osales ametiühinguliikumises ning liitus Sotsiaaldemokraatliku Parteiga. Poliitilise karjääri alguseks võib pidada 1957. aastat, mil Koivistost sai Turu linnavalitsuse liige.
Helsingisse kolides sai temast panga Helsingin Työväen Säästöpankki asejuhataja ja hiljem selle peadirektor, millises ametis näidatud asjatundlikkus viis ta 1966. aastal Rafael Paasio valitsuse rahandusministri kohale. Kaks aastat hiljem oli Koivisto juba peaminister, keda toetas sellesse ametisse saamisel teiste seas president Urho Kekkonen. Aastal 1970 sai Koivistost Soome Panga juht, kuid 1979. aastal naasis Koivisto peaministri ametikohale.
Presidendi ametikohuseid asus Koivisto täitma 1981. aastal Kekkose haigestudes. Presidendiks valiti Koivisto 1982. aastal ja ta juhtis Soomet aastani 1994. Välispoliitikas sai Koivisto tuntuks muu hulgas ida ja lääne suhete vahendajana. Aastal 1990 juhatas ta muu hulgas USA ja Nõukogude Liidu liidrite kohtumist Helsingis.
Allikas: BNS