Raik-Hiio Mikelsaar: Rail Balticu tasuvusanalüüs ei kannata kriitikat ({{commentsTotal}})

Raik-Hiio Mikelsaar.
Raik-Hiio Mikelsaar. Autor/allikas: Vabaerakond

3. mail valmis kauaoodatud Rail Balticu (RB) tasuvusanalüüs, mille tellisid Pärnu-kaudse uue RB trassi (RB-P) pooldajad Riias asuvalt konsultatsioonifirmalt Ernst & Young  (E&Y) oma RB alternatiivi õigustamiseks.

Kuigi seni pole tellitud parima RB alternatiivi selgitamiseks võrdlusanalüüsi olemasolevate taristute kaasajastamisel põhineva Tartu kaudu kulgeva RB (RB-T) variandiga, saab E&Y analüüsi kvaliteedi ja sõltumatuse hindamist teha ka ilma seda võrdlust tegemata. Kuna meie valitsus ja riigikogu pole vastvalminud E&Y uuringut auditeerinud, kuigi see on nende otsene ülesanne, siis peab seda tegema avalikkus.

Põhjalik ühiskondlik hindamine alles algas, aga piisab juba esimestest „avastustest“, et hakata pidama E&Y veel pinnapealsemsaks, ebakompetentsemaks ja ebausaldusväärsemaks firmaks kui AECOM, kes kutsuti 2011. aastal „raudteepöörde“ tegijate poolt appi selleks, et katkestada usaldusväärse firma COWI analüüsi põhjal edukalt alanud RB-T rajamistööd ja alustada selle asemel RB-P ettevalmistamist.

Esiteks selgub hiiglaslik viga E&Y analüüsi tabelis 122, kus on võrreldud rongipileti hindu neljal Eesti raudteel vastavuses trassi pikkusega. Teepikkused on antud järgmiselt: Tallinn-Narva 314 km, Tallinn-Tartu 428 km, Tallinn-Valga 510 km ja Tallinn-Pärnu vaid 141 km. Teepikkuste kõrval on toodud pileti hind/km. Kui seda kilomeetrihinda korrutada kilometraažiga, siis ilmnevad eri raudteede piletihinnas kolossaalsed erinevused.

E&Y töötajad põhjendavad seda eksimust juhusliku möödalasuga, väites, et täpsed andmed on toodud tabelis 121. Kõnesolev viga on siiski liiga mastaapne ja kallutatud, et E&Y tasuvusanalüüsi kasutatavaks pidada. On tähelepanuväärne, et neljast trassist ainsana ei tehtud ulatuslikku „suurenduskuuri“ millegipärast just Pärnu-Tallinn raudtee puhul, mida analüüsijad soovivad tellijate jaoks võimalikult soodsas valguses näidata.

Igal juhul tõestab sellise vea läbilaskmine firma lubamatut üleüldist hooletust, mida näitab veelkordselt tabelis 122  arvuvigade kõrval leiduv viga pealinna nimetuses – „Tallin“ ja see, et Google’ist saadud eksiandmeid ei saadetud Eestisse kontrollimiseks.

Teine, palju suurem ja süsteemsem E&Y analüüsi viga on RB-P tasuvuse tõestamiseks toodud miljarditesse eurodesse ulatuvad „blufid“ sotsiaalmajanduslikes näitajates (vt lk 179-189): 1) õhu reostuse vähendmisest elektrifitseeritud RB-l loodetakse saada kokkuhoidu 3,268 miljardit eurot ja 2) süsihappegaasi emissiooni vähendamisest tingitud kliima leevendamisest 3,024 miljardit eurot.

Kahjuks aga toodetakse elektrit Baltimaades peamiselt fossiilkütustest, Eestis õhku erili ulatuslikult reostavast põlevkivist. Seetõttu annab elektrifitseeritud raudtee õhku puhastavat efekti vaid rongide juures, aga kogu loodetava säästu kaotavad elektri tootmise piirkonnas toimuv atmosfäärireostus ja süsihappegaasieritus.

Lisaks loodavad E&Y analüüsijad saada efekti 3) rongimüra vähendamisest 0,843 miljardit eurot ja 4) reisiaja säästmisest 5,276 miljardit eurot.

Kui rongide piirkiirus tõstetakse 240 km/h, siis ju teatavasti tugevneb ka rongisõidu müra. Samuti säästab ju rahvarohkemaid alasid ja rohkem asulaid läbiv RB-T vaatamata veidi väiksemale piirkiirusele rohkem reisijate aega kui sõit kaugemal perifeerias asuval „joonlauatrassil“. Pealegi annab RB-T võrreldes RB-P-ga tänu ülikoolilinnade kiiremale raudteeühendusele aja kokkuhoidu kõrgharitud teadlastele-õppejõududele, kelle intellektuaalne panus on ühiskonna majanduse, ettevõtluse ja kultuuri edendamisel kõige tähtsam.

Nagu eeltoodust selgub, on E&Y analüüsi hooletult kokkupandud tulemused sedavõrd ebapädevad ja ebausaldusväärsed, et neid üliolulise RB optimaalse trassi ja rajamisviisi valikul kasutada ei saa ega tohigi. Tehtud kahju eest tuleks määrata leppetrahv, nii nagu ebausaldusväärsele firmale AECOM määrati 201 miljonit dollarit trahvi ühe Austraalia ettevõtmise planeerimisel tehtud liigoptimistlikku prognoosi eest.

Samuti on vaja tulevikuvigade vältimiseks uurida, kelle huvides valiti antud juhul tasuvusanalüüsi teostajaks selline firma E&Y. 

Eesti peaminister Jüri Ratas tegutses õigesti, kui ei saatnud 31. jaanuaril 2017 Balti peaministrite allkirjastatud RB kokkulepet kohe riigikokku ratifitseerimiseks, vaid soovitas enne ära oodata firma E&Y tasuvusanalüüsi tulemused, mis lubati üle anda aprilli jooksul. Kahjuks ei jätkunud temal ja kogu valitsusel kannatlikkust ja vastutustundlikkust selleks, et ära oodata mainitud analüüsi terviklik avaldamine 3. mail.

Ta saatis selle ülitähtsa RB leppe vaatamata avalikkuse tulistele protestidele juba 27. aprillil riigikokku ratifitseerimisele. Eriti vastutustundetult käitus majandus- ja taristuminister Kadri Simson, kes kuuldes 31. märtsil, et riigikontroll hakkab RB protsessidest ülevaadet koostama, sattus paanikasse ja allkirjastas 3. aprilli õhtul kibekiiresti ratifitseerimise  seaduseelnõu kooskõlastuskirja, milles palus „erakorraliselt lühikese tähtaja jooksul eelnõu kooskõlastada“.

Kuna E&Y analüüsi hiigelvead ja –blufid oleksid juba igale koolilapselegi koheselt näha, siis on ilmne, et Eesti valitsus mitte ainult ei jätnud ära ootamata uuringutulemuste avaldamist 3. mail, vaid ei lehitsenud isegi avaldamiseelseid tutvustuskokkuvõtteid ja ülevaateid. Sama häbiväärselt käitusid valitsuse poolt jaanuari RB kokkuleppe ratifitseerimisele saatmise järel nelja parlamendierakonna – KE, IRL, RE ja SDE riigikogulased, kes samuti E&Y analüüsimaterjalidele pilkugi heitmata kiirustasid oma ratifitseerimisvalmidust kinnitama. 

Õnneks seisab enne RB leppe ratifitseerimise üle otsustamist ees õiguskantlser Ülle Madise ja riigikontrolli seisukohtade äraootamine ning Eestist, Lätist ja Leedust pärit RB-P vastu protestijate kollektiivse pöördumise arutelu riigikogu majanduskomisjonis. Ja muidugi tuleb E&Y analüüsi väljakukkumise järel korraldada tõeliselt sõltumatu ja pädev RB-P ja RB-T tasuvuse võrdlus.

Ühiskonnas levib üha kasvava raudteesõja tingimustes arusaam, et praegustes järjest suurenevate riskide ja majanduskallinemise tingimustes on ainuõige peatada hirmkalli, vähemõtteka, loodust ja inimkeskkonda rängalt kahjustava RB-P rajamine ja jätkata 2011. aaastal salajase „raudteepöörde“ tõttu katkestatud COWI andmete põhjal alustatud RB-T ehitustöid.

Hiljuti sain EV Raudtee uue arendusdirektori Anvar Salometsa andmed, mille järgi saab RB-T rajada juba peaaegu RB-P puhul Eesti omaosaluseks planeeritud summa eest. Ja selline RB-T rajamine oleks ju päris riskivaba, saaksime ka ilma EL toetuseta hakkama.

Tegelikult aga muidugi on õige selgitada EL RB-otsustajatele uut olukorda ja taotleda seni eraldatud ja tulevikus eraldatavate summade rekanaliseerimist RB-T ehitamisele. Pole mingit kahtlust, et Euroopa toetajad jätavad trassivaliku Balti riikide enda otsustada ja nõustuvad meeleldi rahade suunamisega tunduvalt mõistlikuma lahenduse realiseerimiseks.

Eesti valitsusel ja parlamendil oleks viimane aeg kõigi aegade rängemast toiduahelalõksust välja tulla, selg sirgeks lüüa ja juulis Eesti Euroopa eesistujamaaks saades veenda ka Lätit ja Leedut asuma realiseerima RB ehitamist, mis ühendab Baltimaade rahvarohkemaid alasidd, lülitades otsemagistraali ka Daugavpilsi ja Leedu pealinna Vilniuse: Tallinn-Tartu-Valga-Valka-Riga-Daugavpils-Vilnius-Kaunas.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: