Rain Kooli: Mauno Koivisto ja Eesti ({{commentsTotal}})

Rain Kooli on ERRi arvamustoimetaja.
Rain Kooli on ERRi arvamustoimetaja. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

„Soome aitas hiljemalt 1988. aastast Eestil oma riikluse aluseid süsteemselt ning suurte summadega nullist üles ehitada. See oli vana sissiseersandi vaikne, aga teadlik kingitus Eestile,“ iseloomustab Rain Kooli läinud nädalal surnud Soome presidendi Mauno Koivisto rolli Eesti iseseisvumises.

Olin nii 12-13-aastane, kui üks hõimlane, karmi olemisega ja haritust tähtsustav mees, korraldas suguvõsa lastele väikese välispoliitilise viktoriini. Oo ei, küsimused ei puudutanud Juri Andropovi tervist ega Ida-Saksamaa proteste USA rakettide paigutamise pärast Lääne-Saksamaale.

Küll aga oli küsimuste seas selline: „Kes on Soome president?“

Tagantjärele mõeldes olen aru saanud, et see aeg oli minu jaoks soome-eesti kaksikidentiteedi kujunemise algus. Toona aga mäletan end tundvat lihtsat suurt hakkamasaamisrõõmu ja uhkust, kui teadsin õiget vastust mõlemale küsimusele. Küsimusele, millele vastuse teadmine iseenesest polnud asi, mida üks Nõukogude Eestis kasvav noor inimene oleks pidanud teadma.

Tundsin aga juba siis Soome poliitikuid ja poliitikat paremini kui nõukogude omi. Need, nagu kogu Soome elukorraldus, tundus lihtsalt… normaalne.

Ilmselt liigagi normaalne, võttes arvesse, et ebanormaalsuse kõrgeim kants, Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee pidas vajalikuks 1984. aasta augustis ajalehe Pravda vahendusel lajatada just nimelt minusuguste suunas, kelles Soome televisioon kuuldavasti õhutas „natsionalismi ja läänelikke mõjusid“.

Aga tagasi alguse juurde. Küsitud president oli Mauno Koivisto.

Kuus aastat hiljem sai Soomest mu kodumaa ja Mauno Koivistost minu president, elu esimene. Koos kulgesime läbi 1990. aastate majanduskriisi, läbi riigis vohanud hiigeltööpuuduse ja isikliku majandusliku kitsikuse, kus laenu ei võetud ega antud ning iga mark tuli agara tööga kokku korjata.

Ma tean, et Eestis oli siis – ja on ka praegu – inimesi, kes heitsid või heidavad Koivistole ette, et too Balti riikide iseseisvust sirgjoonelisemalt ja häälekamalt ei toetanud. Tegelikult heitsin hilisteismelise kannatamatu noorukina ette minagi.

On see siis nüüd see kuulus „kui noorena pole radikaal, pole südant, kui keskealisena konservatiiv, pole mõistust“ või mis, aga ma olen hakanud Mauno Koivistost viimase veerand sajandi jooksul palju paremini aru saama. Eks sellegi tõttu, et olen ka rohkem teada saanud kui siis teadsin või mõelda oskasin.

Mauno Koivisto võitles Soome Jätkusõjas legendaarse sissileitnanti Lauri Törni kompaniis. Sissidega on aga selline lugu, et tihti pikki, kohanemist, olukorra ümberhindamist ja muutuvates oludes adekvaatselt reageerimist nõudvaid operatsioone sooritavatelt meestelt oodati tulisuse ja tormamise asemel hoopis külma närvi, kaalutlemisoskust ning võimet õiged otsused võimalikult väikeste žestide saatel õigel hetkel täide viia.

Vast oligi see sõjakogemus, mis vormis iseloomu – või valiti sõjamees nendesse ülesannetesse just tänu õigele iseloomule… aga see – soome kõnekeeles fundeeraus, kaalutlevus, asjade läbimõtlemine – iseloomustas Mauno Koivistot kogu tema poliitilise karjääri vältel. Eriti aga murrangulistel hetkedel.

Viimase 25 aasta jooksul avalikuks tulnud info põhjal võib öelda, et Koivisto peamine mure see, et Eesti ei lõpetaks nagu Tšehhoslovakkia 1968. aastal (muuseas, „Praha kevade“ relvadega murdmise mõju endale on Koivisto iseloomustanud nii: „Kui kuulsin sellest, istusin autos. Nutsin nii, et ei näinud teed.“).

Neli aastat tagasi valminud Heikki Rausmaa doktoritöö osutab Soome – ning ka Koivisto isiklikule – palju suuremale rollile Eesti vabanemises kui avalikult räägiti. Soome aitas hiljemalt 1988. aastast Eestil oma riikluse aluseid süsteemselt ning suurte summadega nullist üles ehitada.

See oli vana sissiseersandi vaikne, aga teadlik kingitus Eestile. Aitäh, Maukka, selle eest.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.