Rain Kooli: Mauno Koivisto ja Eesti ({{commentsTotal}})

Rain Kooli on ERRi arvamustoimetaja.
Rain Kooli on ERRi arvamustoimetaja. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

„Soome aitas hiljemalt 1988. aastast Eestil oma riikluse aluseid süsteemselt ning suurte summadega nullist üles ehitada. See oli vana sissiseersandi vaikne, aga teadlik kingitus Eestile,“ iseloomustab Rain Kooli läinud nädalal surnud Soome presidendi Mauno Koivisto rolli Eesti iseseisvumises.

Olin nii 12-13-aastane, kui üks hõimlane, karmi olemisega ja haritust tähtsustav mees, korraldas suguvõsa lastele väikese välispoliitilise viktoriini. Oo ei, küsimused ei puudutanud Juri Andropovi tervist ega Ida-Saksamaa proteste USA rakettide paigutamise pärast Lääne-Saksamaale.

Küll aga oli küsimuste seas selline: „Kes on Soome president?“

Tagantjärele mõeldes olen aru saanud, et see aeg oli minu jaoks soome-eesti kaksikidentiteedi kujunemise algus. Toona aga mäletan end tundvat lihtsat suurt hakkamasaamisrõõmu ja uhkust, kui teadsin õiget vastust mõlemale küsimusele. Küsimusele, millele vastuse teadmine iseenesest polnud asi, mida üks Nõukogude Eestis kasvav noor inimene oleks pidanud teadma.

Tundsin aga juba siis Soome poliitikuid ja poliitikat paremini kui nõukogude omi. Need, nagu kogu Soome elukorraldus, tundus lihtsalt… normaalne.

Ilmselt liigagi normaalne, võttes arvesse, et ebanormaalsuse kõrgeim kants, Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee pidas vajalikuks 1984. aasta augustis ajalehe Pravda vahendusel lajatada just nimelt minusuguste suunas, kelles Soome televisioon kuuldavasti õhutas „natsionalismi ja läänelikke mõjusid“.

Aga tagasi alguse juurde. Küsitud president oli Mauno Koivisto.

Kuus aastat hiljem sai Soomest mu kodumaa ja Mauno Koivistost minu president, elu esimene. Koos kulgesime läbi 1990. aastate majanduskriisi, läbi riigis vohanud hiigeltööpuuduse ja isikliku majandusliku kitsikuse, kus laenu ei võetud ega antud ning iga mark tuli agara tööga kokku korjata.

Ma tean, et Eestis oli siis – ja on ka praegu – inimesi, kes heitsid või heidavad Koivistole ette, et too Balti riikide iseseisvust sirgjoonelisemalt ja häälekamalt ei toetanud. Tegelikult heitsin hilisteismelise kannatamatu noorukina ette minagi.

On see siis nüüd see kuulus „kui noorena pole radikaal, pole südant, kui keskealisena konservatiiv, pole mõistust“ või mis, aga ma olen hakanud Mauno Koivistost viimase veerand sajandi jooksul palju paremini aru saama. Eks sellegi tõttu, et olen ka rohkem teada saanud kui siis teadsin või mõelda oskasin.

Mauno Koivisto võitles Soome Jätkusõjas legendaarse sissileitnanti Lauri Törni kompaniis. Sissidega on aga selline lugu, et tihti pikki, kohanemist, olukorra ümberhindamist ja muutuvates oludes adekvaatselt reageerimist nõudvaid operatsioone sooritavatelt meestelt oodati tulisuse ja tormamise asemel hoopis külma närvi, kaalutlemisoskust ning võimet õiged otsused võimalikult väikeste žestide saatel õigel hetkel täide viia.

Vast oligi see sõjakogemus, mis vormis iseloomu – või valiti sõjamees nendesse ülesannetesse just tänu õigele iseloomule… aga see – soome kõnekeeles fundeeraus, kaalutlevus, asjade läbimõtlemine – iseloomustas Mauno Koivistot kogu tema poliitilise karjääri vältel. Eriti aga murrangulistel hetkedel.

Viimase 25 aasta jooksul avalikuks tulnud info põhjal võib öelda, et Koivisto peamine mure see, et Eesti ei lõpetaks nagu Tšehhoslovakkia 1968. aastal (muuseas, „Praha kevade“ relvadega murdmise mõju endale on Koivisto iseloomustanud nii: „Kui kuulsin sellest, istusin autos. Nutsin nii, et ei näinud teed.“).

Neli aastat tagasi valminud Heikki Rausmaa doktoritöö osutab Soome – ning ka Koivisto isiklikule – palju suuremale rollile Eesti vabanemises kui avalikult räägiti. Soome aitas hiljemalt 1988. aastast Eestil oma riikluse aluseid süsteemselt ning suurte summadega nullist üles ehitada.

See oli vana sissiseersandi vaikne, aga teadlik kingitus Eestile. Aitäh, Maukka, selle eest.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: