Rain Kooli: Mauno Koivisto ja Eesti ({{commentsTotal}})

Rain Kooli on ERRi arvamustoimetaja.
Rain Kooli on ERRi arvamustoimetaja. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

„Soome aitas hiljemalt 1988. aastast Eestil oma riikluse aluseid süsteemselt ning suurte summadega nullist üles ehitada. See oli vana sissiseersandi vaikne, aga teadlik kingitus Eestile,“ iseloomustab Rain Kooli läinud nädalal surnud Soome presidendi Mauno Koivisto rolli Eesti iseseisvumises.

Olin nii 12-13-aastane, kui üks hõimlane, karmi olemisega ja haritust tähtsustav mees, korraldas suguvõsa lastele väikese välispoliitilise viktoriini. Oo ei, küsimused ei puudutanud Juri Andropovi tervist ega Ida-Saksamaa proteste USA rakettide paigutamise pärast Lääne-Saksamaale.

Küll aga oli küsimuste seas selline: „Kes on Soome president?“

Tagantjärele mõeldes olen aru saanud, et see aeg oli minu jaoks soome-eesti kaksikidentiteedi kujunemise algus. Toona aga mäletan end tundvat lihtsat suurt hakkamasaamisrõõmu ja uhkust, kui teadsin õiget vastust mõlemale küsimusele. Küsimusele, millele vastuse teadmine iseenesest polnud asi, mida üks Nõukogude Eestis kasvav noor inimene oleks pidanud teadma.

Tundsin aga juba siis Soome poliitikuid ja poliitikat paremini kui nõukogude omi. Need, nagu kogu Soome elukorraldus, tundus lihtsalt… normaalne.

Ilmselt liigagi normaalne, võttes arvesse, et ebanormaalsuse kõrgeim kants, Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee pidas vajalikuks 1984. aasta augustis ajalehe Pravda vahendusel lajatada just nimelt minusuguste suunas, kelles Soome televisioon kuuldavasti õhutas „natsionalismi ja läänelikke mõjusid“.

Aga tagasi alguse juurde. Küsitud president oli Mauno Koivisto.

Kuus aastat hiljem sai Soomest mu kodumaa ja Mauno Koivistost minu president, elu esimene. Koos kulgesime läbi 1990. aastate majanduskriisi, läbi riigis vohanud hiigeltööpuuduse ja isikliku majandusliku kitsikuse, kus laenu ei võetud ega antud ning iga mark tuli agara tööga kokku korjata.

Ma tean, et Eestis oli siis – ja on ka praegu – inimesi, kes heitsid või heidavad Koivistole ette, et too Balti riikide iseseisvust sirgjoonelisemalt ja häälekamalt ei toetanud. Tegelikult heitsin hilisteismelise kannatamatu noorukina ette minagi.

On see siis nüüd see kuulus „kui noorena pole radikaal, pole südant, kui keskealisena konservatiiv, pole mõistust“ või mis, aga ma olen hakanud Mauno Koivistost viimase veerand sajandi jooksul palju paremini aru saama. Eks sellegi tõttu, et olen ka rohkem teada saanud kui siis teadsin või mõelda oskasin.

Mauno Koivisto võitles Soome Jätkusõjas legendaarse sissileitnanti Lauri Törni kompaniis. Sissidega on aga selline lugu, et tihti pikki, kohanemist, olukorra ümberhindamist ja muutuvates oludes adekvaatselt reageerimist nõudvaid operatsioone sooritavatelt meestelt oodati tulisuse ja tormamise asemel hoopis külma närvi, kaalutlemisoskust ning võimet õiged otsused võimalikult väikeste žestide saatel õigel hetkel täide viia.

Vast oligi see sõjakogemus, mis vormis iseloomu – või valiti sõjamees nendesse ülesannetesse just tänu õigele iseloomule… aga see – soome kõnekeeles fundeeraus, kaalutlevus, asjade läbimõtlemine – iseloomustas Mauno Koivistot kogu tema poliitilise karjääri vältel. Eriti aga murrangulistel hetkedel.

Viimase 25 aasta jooksul avalikuks tulnud info põhjal võib öelda, et Koivisto peamine mure see, et Eesti ei lõpetaks nagu Tšehhoslovakkia 1968. aastal (muuseas, „Praha kevade“ relvadega murdmise mõju endale on Koivisto iseloomustanud nii: „Kui kuulsin sellest, istusin autos. Nutsin nii, et ei näinud teed.“).

Neli aastat tagasi valminud Heikki Rausmaa doktoritöö osutab Soome – ning ka Koivisto isiklikule – palju suuremale rollile Eesti vabanemises kui avalikult räägiti. Soome aitas hiljemalt 1988. aastast Eestil oma riikluse aluseid süsteemselt ning suurte summadega nullist üles ehitada.

See oli vana sissiseersandi vaikne, aga teadlik kingitus Eestile. Aitäh, Maukka, selle eest.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema