Prügifirmade juhid süüdistavad Arvo Sarapuud korruptsioonis ({{commentsTotal}})

Abilinnapea Arvo Sarapuu esitles Tallinna Jäätmekeskuse ostetud uusi prügiautosid.
Abilinnapea Arvo Sarapuu esitles Tallinna Jäätmekeskuse ostetud uusi prügiautosid. Autor/allikas: SCANPIX / POSTIMEES
{{1494864000000 | amCalendar}}

Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna ja Eesti Keskkonnateenuste (EKT) juhatuse esimees Argo Luude süüdistavad Tallinna abilinnapead Arvo Sarapuud katsetes korruptiivsel moel prügiärisse siseneda, selgub riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni 8. mai istungi protokollist.

Kuigi komisjoni esimehe Artur Talviku (VE) sõnul väitis talle Sarapuu, et pole iialgi jäätmeveo vastu huvi tundnud, räägib protokolli järgi Argo Luude, et Sarapuu valetab.

Luude märkis, et on olemas hanke avamisprotokollid, kust nähtub, et Atko Liinid (Sarapuu on Atko grupi nõukogu esimees - toim.) osales pakkumuste esitamisel. Ühtlasi olevat Sarapuu avaldanud soovi osta Veoliat, kes oli varasemalt EKT omanik.

Luude töötas sellel hetkel Veolias ning osales mitmel müügiteemalisel kohtumisel Atko Grupi kontoris. "Seal olid Margo Tomingas, Arvo Sarapuu, tolleaegne Tallinna prügila juht Allan Pohlak ja Arvo Sarapuu arutas võimalusi, kuidas Veolia ära osta," seisab komisjoni istungi protokollis.

"Plaaniti toimida selliselt, et Tallinna linn kuulutab välja jäätmekäitluse hanke selliste tingimustega, et AS-il Ragn-Sells, kes oli just parasjagu oma tehast valmis saamas, ei oleks võimalik sellel hankel osaleda. Hange plaaniti korraldada esialgu nii, et Tallinna Prügila kaotab selle hanke. See oleks tõmmanud potentsiaalsete ostjate huvi alla, hind kukuks ja siis oleks Arvo Sarapuul tekkinud võimalus see ära osta ning peale seda Tallinna linn tühistab hanke. Kui ettevõte oleks läinud Arvo Sarapuule, oleksid tulnud juba hoopis teistsugused hanked. Täpselt nii tehtigi," rääkis Argo Luude.

Luude sõnul kiusati AS-i Ragn-Sells nende tehasega, ei antud kasutusluba ja esitati pidevalt täiendavaid tingimusi. "Istusin koos Arvo Sarapuuga Tallinna Prügila nõukogus ja ta ise rääkis, kuidas kavatseb AS-ilt Ragn-Sells nõuda erinevaid dokumente, mida neil nagunii ei ole," ütles Argo Luude.

Samuti käis Luude sõnul Sarapuu Luude sõnul tema tolleaegse ülemuse Matthias Vogeli juures tegemas ettepanekuid, kuidas saaks hinna alla, et ettevõtet osta. "Sakslased ütlesid talle kohe, et nemad müüvad ausalt ja saab see, kes teeb parema pakkumise. Arvo Sarapuu ei saanud teha paremat pakkumist, aga kuna prügila kuulus 35 protsendi ulatuses linnale ja 65 protsenti oli Veolia oma ning aktsionäride lepingust tulid linnale erinevad õigused, siis ta lihtsalt ei lasknud prügilat ära müüa. Prügila jäi müümata ja hiljem ostis linn selle ise ära," rääkis Luude.

Samuti tõi Luude näite kui ettevõtte Radix OÜ omanik rääkis, et Sarapuu tuli tema juurde mõttega osta variisiku kaudu 75 protsenti ettevõttest ja Radix OÜ omanik oleks pidanud ametlikult omanikuks edasi jääma, aga hakkama nii öelda Sarapuu käsklusi täitma. "Kui omanik küsis, mis ta saab selle 25 protsendi eest, siis Arvo Sarapuu lubas tagada talle Tallinna jäätmeveo turu. Radix OÜ omanik aga selliste mängudega kaasa minna ei julgenud ja müüs oma ettevõtte EKT-le," vahendas komisjoni protokoll Luude öeldut.

Samuti üritas Luude sõnul Sarapuu osta veel Adelan Prügiveod OÜ-d, kellega EKT-l käisid ostmise osas läbirääkimised, kuid lõpuks omandas selle Ekovir OÜ.

Pärast seda tuli Luude sõnul Sarapuul mõte siseneda jäätmeveo ärisse läbi hangete oma varjatult kontrollitava ettevõttega Baltic Waste Management (BWM).

"2014. aastal kuulutati siis hanked välja selliselt, et mitte mingisugust jäätmekäitlusalast referentsi ei nõutud. Oli aru saada, et tahetakse lasta suvalised ettevõtted turule. Pakkumuste avamisel selguski, et ongi uus ettevõte ehk BWM teinud pakkumuse. Nad tegid ühise pakkumuse koos Tapa Autobussipark OÜ-ga, kuivõrd jäätmekäitlusalast referentsi ei nõutud, küll aga öeldi, et pakkumuse tegija peab mingis minimaalses ulatuses olema teinud transporditöid. Peale pakkumuste tegemist oli tükk aega vaikus, kuid mõne aja pärast hakati neile, kes olid teinud BWM-ist odavamad pakkumised, esitama hästi detailseid küsimusi, mis tähendas sisuliselt kogu ettevõtte äriplaani avalikustamist. Siis kui need andmed olid avalikustatud, siis viidati, et siin ja seal on teil arvestatud liiga madalad kulud ja linn ei saa sellist pakkumust aktsepteerida. Nii lükati tagasi kõik BWM-ist odavamad pakkumused ja BWM-i poolt pakutud hinna osas ei olnud linnal mingeid küsimusi ning neid hakatati järjest edukaks tunnistama. Mingites piirkondades alustas siis BWM vedamist ja nagu ajakirjanduse vahendusel on kuulda olnud, Nõmmel ilma jäätmeloata, mille peale Arvo Sarapuu ütles, et see pole eriline probleem. EKT vastupidiselt käib täna linnaga kohut, kuna nad on jätnud ühe hanke eest raha maksmata. Selle vaidluse käigus on meie jäätmeluba pulkadeni lahti võetud ja linn väidab, et meie tegevus ei vasta jäätmeloa peal olevale koodile. Meiega seoses on jäätmeluba väga oluline dokument, aga BWM võis poolteist kuud jäätmeid vedada täiesti ilma loata. Linnapoolne soosing BWM-le on ilmselge, kui sa selles äris tegutsed. BWM-i käest ei nõuta mitte midagi ja ka trahve ei tehta."

BWM autod on Luude sõnul ostetud Arvo Sarapuu väimehe poolt ja Arvo Sarapuu firma rendib neid BWM-ile.

Soovivad pöörduda prokuratuuri

Luude avaldas seoses selle looga soovi anda tunnistusi prokuratuurile või kaitsepolitseiametile.

Rain Vääna toetas Argo Luude seisukohta ja ütles, et jäätmekäitlusringkondades teavad kõik juba kolm aastat, et BWM on seotud Arvo Sarapuuga.

"Me räägiksime nendest teemadest hea meelega prokuratuuri või kaitsepolitseiametiga, sest kogu see asi peab ükskord ära lõppema," ütles Vääna.

"Võib-olla nähakse, et kui mustvalgelt tõendada pole võimalik, siis ei taheta tegeleda või on tehtud Arvo Sarapuuga kokkulepe Edgar Savisaare asjus," pakkus Luude.

"Olen ajakirjandusest kokku kogunud erinevad Arvo Sarapuu poolt öeldud valed ja neid on 20. Selle tõenduseks võin esitada enda advokaadi koostatud juriidilise analüüsi. Kogu selle olukorra taustaks on aga see, et Arvo Sarapuu varjab oma ärihuve," lisas Vääna.

"Liialdamata on kõik, mida Arvo Sarapuu räägib jäätmekäitluse kohta, vale," ütles Rain Vääna. Tema sõnul on Arvo Sarapuu ka talle öelnud, et olen poliitik ja räägin vahel sellist juttu, mida ise ka ei usu.

"2016. aasta alguses, kui üritasime linna poolse tegevuse vastu võidelda, saime kuue konteineri valesti tühjendamise eest 30 000 eurot trahvi, teenuse maksumus oli 18 eurot. Vaidlustasime selle kohtus ning siis tehti žest ja trahv läks 18 000 euro peale. Maksime trahvi ära, sest selle kaasuse käigus ilmnes, et kui linn oleks pahatahtlik, siis ta oleks saanud meilt pangagarantiid ära võtta. Oleksime pidanud lepingu järgi uued pangagarantiid peale panema, kuid linn oleks saanud jäädagi neid ära võtma, mingit kaitset ei ole. Peale seda vaidlust läksin Arvo Sarapuu juurde ja siis ta ütles mulle, et kas sa nüüd saad aru, et linnaga ei maksa vaielda, linna rahakott on alati pikem," vahendati protokollis Väänat.

Argo Luude sõnul on Tallinna keskkonnaamet mehitatud Sarapuu sõprade ja tema naise sõbrannadega.

"Kompetents kui selline puudub. Ja kui panna sinna juurde veel soov linna jäätmerahast mingisugune hulk endale saada, siis jõuame välja olukorda, kus me täna oleme ehk et kusagil veetakse jäätmeid ilma loata jne. Kui võtta sealt ära isiklikud majanduslikud huvid ja mehitada Tallinna Keskkonnaamet vastava ala spetsialistidega, siis toimiks Tallinnas jäätmevedu selliselt, et keegi isegi ei kuuleks jäätmetega seotud probleemidest."

"Meid rünnatakse nii kõvasti, et me peame lihtsalt välja ütlema, kuidas asjad on. Siiamaani ei ole julgenud väga palju sõna võtta, sest nagu eelnevalt juba tõin näite, asjadest õigesti rääkimise tagajärg on 30 000 eurot trahvi. Siin ei ole küsimus, kas kasu saada või mitte, vaid pigem et ellu jääda," sõnas Vääna.

Sarapuu: süüdistused on absurdsed

Arvo Sarapuu nimetas ERR-ile antud kommentaaris korruptsioonisüüdistusi absurdseteks ja ütles, et tegemist on laimuga. Ragn Sellsi ja EKT eesmärk on tema sõnul saavutada prügimajanduses vaba turg.

"Need on ju täiesti absurdsed. EKT juhil ei ole üldse midagi öelda, nemad ju hangetest osa oma ettevõttega ei võtnud, vaid esitasid peaaegu nullpakkumise oma tütarettevõtetega. Teiseks. Need ettevõtted ju korraldasid olukorra,kus 2013 muudeti seadust selliselt, et jäätmekeskus enam riigihankeid teha ei saa korraldatud jäätmeveo korras. See oligi huvi nendel ettevõtetel, et kui on hästi madalate hinnapakkumistega tehtud pakkumised, kui need läbi kukuvad, siis uusi hankeid teha ei saa. Mõlemad ettevõtted on ju turul toiminud selliselt, et säilitada oma monopoolne seisus. Mõlema ettevõtte turuosa oli turul üsna suur ja vabaturul on ka nende turuosa tuntav. Tegelikult kui üldse vaadata, kes kuidas käitub, siis ma ütleksin, et need ettevõtted päris konkurentsireeglite järgi küll ei käitu," rääkis Sarapuu.

Sarapuu süüdistas Ragn Sellsi ja EKT juhte omakorda valetamises ja väitis, et sellise tegevusega tahetakse temast lihtsalt lahti saada.

"Kui me vaatame mille peale võitlus käib, siis võitlus käib hästi lihtsalt - need kaks ettevõtet soovivad vaba turgu, vaba hinnatõusu turgu ja Tallinn soovib korraldatud jäätmevedu, mis on jäätmekeskuse kaudu. Ja loomulikult on vaja kõikide vahenditega näidata, et jäätmekeskus on paha, sellepärast, et jäätmekeskuses nendele soovitud hinnamudelit ei järgita ja loomulikult see, et jäätmekeskus allub kaudselt läbi keskkonnaameti mulle, ehk see on minu kureeritav valdkond. Ja loomulikult on vaja sellest inimesest lahti saada, kes selle jäätmekeskuse ideoloogia poolt on," lisas Sarapuu.

ERR-i uudisteportaal küsis Sarapuult konkreetselt, kas ta on mingil viisil prügiärisse siseneda proovinud. "Mina ei ole küll mingisse prügiärisse sisenenud. Siis tuleb ikka mingeid tõendeid esitada. Kuidas saan mina mingisse prügiärisse siseneda kui ma seda teinud ei ole. See ikka peab olema siis väga reaalne ja selge. Mina isiklikult mingis prügiäris ega minu tütred ega minu poeg ega minu naine ei ole," vastas Sarapuu.

Samuti riigikogu komisjoni istungil kõlanud väidet nagu oleks Tallinna keskkonnaamet komplekteeritud Sarapuu ja tema naise sõpradest, tuttavatest, pidas ta absurdseks. "Need mõlemad ettevõtte juhid räägivad igasuguseid absurdseid asju. Aga ei ole ju nii. Kus need minu sõbrad, tuttavad või sugulased siis keskkonnaametis on. Ma tahaks ka neid näha," sõnas ta.

Sarapuu sõnul ta Veoliat ega ka Radixit osta proovinud ei ole. "See on ju nali. Ei ole ju. Radix on ära ostetud EKT poolt. Ei minu ega minuga seotud ettevõtted ei ole keegi selle ettevõtte kaudselt omanik, ei otse omanik. Selle omanik on EKT. Miks ma peaksin niisuguseid asju üldse nendega arutama," lausus Sarapuu.

"See kui nad seletavad, et meie või keegi on tahtnud Veoliat osta, see ju ei vasta tõele. Mina olen Atko grupi nõukogu esimees ja Atko grupp ei ole teinud ühtegi pakkumist ei Veolia ostuks, ei Radixi ostuks. Ja siis oli jutt veel see, et Ekoviri ost jne. Kuidas saab Atko grupp teha neid pakkumisi, kui ta neid teinud ei ole. Näidaku üks kirjalik pakkumine, mis on tehtud siis," jätkas Sarapuu.

ERR küsis ka Sarapuult, kas ta plaanib nendele süüdistustele kuidagi vastata, näiteks kohtusse minna.

"Kõigepealt tuleb ikkagi mingid süüdistused esitada. Näiteks EKT juht räägib, et nad võtsid hangetest osa, aga nad ei ole ju hangetest osa võtnud. Igasuguseid jutte on nii palju ja nii segaseid, et kõigepealt mina paluks küll nii, et las nad näitavad mulle, mis need konkreetsed süüdistused või ettepanekud on, millest on siis kunagi juttu olnud või kuidas see siis välja näeb. See, et lihtsalt keegi kuskil midagi räägib, see on tegelikult väga absurdilähedane olukord," vastas Sarapuu.

Taavi Aas ootab prokuratuuri hinnangut

Tallinna linnapea ülesannetes olev abilinnapea ja Keskerakonna värske linnapeakandidaat Taavi Aas ütles "Aktuaalses kaameras", et ootab prokuratuuri hinnangut ja et tegemist on prügisõjaga.

"Täna Tallinnas on käimas prügisõda, kus firmad ei soovi enda turuosast loobuda ja selle kaitseks on neile kõik võtted head. Kui nad tõepoolest leiavad, et Arvo Sarapuu on tõesti süüdi nendest asjades, milles on selles loos juttu, siis nad oleks pidanud juba ammu pöörduma õiguskaitse poole. Ma väga loodan, et kui nüüd korruptsioonivastase võitluse komisjon pöördus prokuratuuri poole, et saada teada, kas on algatatud kriminaalasi või ei ole algatatud, sellele tuleb ka vastus, eks me siis saame anda ka hinnanguid," lausus Aas.

Saatejuht Priit Kuuse märkusele, et selline asi ei näi aus ega ka puhas, vastas Aas, et igaühe kohta võib spekulatsioone üles visata. "Ka minu kohta viskas Meelis Pai spekulatsioone üles, prokuratuur vaatas selle asja läbi ja ütles, et seal taga ei ole midagi," ütles Aas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Liikluse rahustamine Valgevase tänava alguses.Liikluse rahustamine Valgevase tänava alguses.
Teadusuuringud: lamavad politseinikud tõstavad õhusaastet

Kalamajja, Pelgulinna ja mitmele poole mujale Tallinnas on viimasel ajal paigaldatud teekünnised ehk nn lamavad politseinikud. Eesmärk on rahustada liiklust ja vähendada sellega õnnetuste riski. Kuid autod peavad lamavate politseinike juures pidurdama ja kiirendama, mis omakorda toob kaasa õhusaaste kasvu.

Vladimir Putin saabus visiidile Soome.Vladimir Putin saabus visiidile Soome.

Putin käis Soome iseseisvuse juubelit tähistama

Neljapäeval külastab Soomet Venemaa president Vladimir Putin. Ametlikult on visiidi teemaks Soome iseseisvuse 100. aastapäev, kuid Vene riigipea vestles oma Soome kolleegi Sauli Niinistöga ka muudel teemadel.

Uuendatud: 18:05 
Viljandi TulevikViljandi Tulevik

OTSE 19.30: Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
ALGAB FOLK
A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.
Kairi Leivo soovitused Viljandi folgiks

Täna saab alguse Viljandi pärimusmuusika festival. Äsja raamatu "Viljandi pärimusmuusika festivali lood" ilmutanud ning tänavu folgil õppepealiku rolli täitev Kairi Leivo andis festivaliks omapoolseid soovitusi.

uudised
Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).
Prantsusmaa loob Liibüasse asüülitaotlejate keskused

Prantsusmaa rajab "sel suvel" Aafrika põhjarannikul Liibüas menetluskeskused asüülitaotlejatele, kes kavatsevad minna üle Vahemere Euroopasse, teatas Prantsuse president neljapäeval.

Uuendatud: 21:31 
HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.
Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, Eesti teadlased kahtlevad

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.