Prügifirmade juhid süüdistavad Arvo Sarapuud korruptsioonis ({{commentsTotal}})

Abilinnapea Arvo Sarapuu esitles Tallinna Jäätmekeskuse ostetud uusi prügiautosid.
Abilinnapea Arvo Sarapuu esitles Tallinna Jäätmekeskuse ostetud uusi prügiautosid. Autor/allikas: SCANPIX / POSTIMEES
{{1494864000000 | amCalendar}}

Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna ja Eesti Keskkonnateenuste (EKT) juhatuse esimees Argo Luude süüdistavad Tallinna abilinnapead Arvo Sarapuud katsetes korruptiivsel moel prügiärisse siseneda, selgub riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni 8. mai istungi protokollist.

Kuigi komisjoni esimehe Artur Talviku (VE) sõnul väitis talle Sarapuu, et pole iialgi jäätmeveo vastu huvi tundnud, räägib protokolli järgi Argo Luude, et Sarapuu valetab.

Luude märkis, et on olemas hanke avamisprotokollid, kust nähtub, et Atko Liinid (Sarapuu on Atko grupi nõukogu esimees - toim.) osales pakkumuste esitamisel. Ühtlasi olevat Sarapuu avaldanud soovi osta Veoliat, kes oli varasemalt EKT omanik.

Luude töötas sellel hetkel Veolias ning osales mitmel müügiteemalisel kohtumisel Atko Grupi kontoris. "Seal olid Margo Tomingas, Arvo Sarapuu, tolleaegne Tallinna prügila juht Allan Pohlak ja Arvo Sarapuu arutas võimalusi, kuidas Veolia ära osta," seisab komisjoni istungi protokollis.

"Plaaniti toimida selliselt, et Tallinna linn kuulutab välja jäätmekäitluse hanke selliste tingimustega, et AS-il Ragn-Sells, kes oli just parasjagu oma tehast valmis saamas, ei oleks võimalik sellel hankel osaleda. Hange plaaniti korraldada esialgu nii, et Tallinna Prügila kaotab selle hanke. See oleks tõmmanud potentsiaalsete ostjate huvi alla, hind kukuks ja siis oleks Arvo Sarapuul tekkinud võimalus see ära osta ning peale seda Tallinna linn tühistab hanke. Kui ettevõte oleks läinud Arvo Sarapuule, oleksid tulnud juba hoopis teistsugused hanked. Täpselt nii tehtigi," rääkis Argo Luude.

Luude sõnul kiusati AS-i Ragn-Sells nende tehasega, ei antud kasutusluba ja esitati pidevalt täiendavaid tingimusi. "Istusin koos Arvo Sarapuuga Tallinna Prügila nõukogus ja ta ise rääkis, kuidas kavatseb AS-ilt Ragn-Sells nõuda erinevaid dokumente, mida neil nagunii ei ole," ütles Argo Luude.

Samuti käis Luude sõnul Sarapuu Luude sõnul tema tolleaegse ülemuse Matthias Vogeli juures tegemas ettepanekuid, kuidas saaks hinna alla, et ettevõtet osta. "Sakslased ütlesid talle kohe, et nemad müüvad ausalt ja saab see, kes teeb parema pakkumise. Arvo Sarapuu ei saanud teha paremat pakkumist, aga kuna prügila kuulus 35 protsendi ulatuses linnale ja 65 protsenti oli Veolia oma ning aktsionäride lepingust tulid linnale erinevad õigused, siis ta lihtsalt ei lasknud prügilat ära müüa. Prügila jäi müümata ja hiljem ostis linn selle ise ära," rääkis Luude.

Samuti tõi Luude näite kui ettevõtte Radix OÜ omanik rääkis, et Sarapuu tuli tema juurde mõttega osta variisiku kaudu 75 protsenti ettevõttest ja Radix OÜ omanik oleks pidanud ametlikult omanikuks edasi jääma, aga hakkama nii öelda Sarapuu käsklusi täitma. "Kui omanik küsis, mis ta saab selle 25 protsendi eest, siis Arvo Sarapuu lubas tagada talle Tallinna jäätmeveo turu. Radix OÜ omanik aga selliste mängudega kaasa minna ei julgenud ja müüs oma ettevõtte EKT-le," vahendas komisjoni protokoll Luude öeldut.

Samuti üritas Luude sõnul Sarapuu osta veel Adelan Prügiveod OÜ-d, kellega EKT-l käisid ostmise osas läbirääkimised, kuid lõpuks omandas selle Ekovir OÜ.

Pärast seda tuli Luude sõnul Sarapuul mõte siseneda jäätmeveo ärisse läbi hangete oma varjatult kontrollitava ettevõttega Baltic Waste Management (BWM).

"2014. aastal kuulutati siis hanked välja selliselt, et mitte mingisugust jäätmekäitlusalast referentsi ei nõutud. Oli aru saada, et tahetakse lasta suvalised ettevõtted turule. Pakkumuste avamisel selguski, et ongi uus ettevõte ehk BWM teinud pakkumuse. Nad tegid ühise pakkumuse koos Tapa Autobussipark OÜ-ga, kuivõrd jäätmekäitlusalast referentsi ei nõutud, küll aga öeldi, et pakkumuse tegija peab mingis minimaalses ulatuses olema teinud transporditöid. Peale pakkumuste tegemist oli tükk aega vaikus, kuid mõne aja pärast hakati neile, kes olid teinud BWM-ist odavamad pakkumised, esitama hästi detailseid küsimusi, mis tähendas sisuliselt kogu ettevõtte äriplaani avalikustamist. Siis kui need andmed olid avalikustatud, siis viidati, et siin ja seal on teil arvestatud liiga madalad kulud ja linn ei saa sellist pakkumust aktsepteerida. Nii lükati tagasi kõik BWM-ist odavamad pakkumused ja BWM-i poolt pakutud hinna osas ei olnud linnal mingeid küsimusi ning neid hakatati järjest edukaks tunnistama. Mingites piirkondades alustas siis BWM vedamist ja nagu ajakirjanduse vahendusel on kuulda olnud, Nõmmel ilma jäätmeloata, mille peale Arvo Sarapuu ütles, et see pole eriline probleem. EKT vastupidiselt käib täna linnaga kohut, kuna nad on jätnud ühe hanke eest raha maksmata. Selle vaidluse käigus on meie jäätmeluba pulkadeni lahti võetud ja linn väidab, et meie tegevus ei vasta jäätmeloa peal olevale koodile. Meiega seoses on jäätmeluba väga oluline dokument, aga BWM võis poolteist kuud jäätmeid vedada täiesti ilma loata. Linnapoolne soosing BWM-le on ilmselge, kui sa selles äris tegutsed. BWM-i käest ei nõuta mitte midagi ja ka trahve ei tehta."

BWM autod on Luude sõnul ostetud Arvo Sarapuu väimehe poolt ja Arvo Sarapuu firma rendib neid BWM-ile.

Soovivad pöörduda prokuratuuri

Luude avaldas seoses selle looga soovi anda tunnistusi prokuratuurile või kaitsepolitseiametile.

Rain Vääna toetas Argo Luude seisukohta ja ütles, et jäätmekäitlusringkondades teavad kõik juba kolm aastat, et BWM on seotud Arvo Sarapuuga.

"Me räägiksime nendest teemadest hea meelega prokuratuuri või kaitsepolitseiametiga, sest kogu see asi peab ükskord ära lõppema," ütles Vääna.

"Võib-olla nähakse, et kui mustvalgelt tõendada pole võimalik, siis ei taheta tegeleda või on tehtud Arvo Sarapuuga kokkulepe Edgar Savisaare asjus," pakkus Luude.

"Olen ajakirjandusest kokku kogunud erinevad Arvo Sarapuu poolt öeldud valed ja neid on 20. Selle tõenduseks võin esitada enda advokaadi koostatud juriidilise analüüsi. Kogu selle olukorra taustaks on aga see, et Arvo Sarapuu varjab oma ärihuve," lisas Vääna.

"Liialdamata on kõik, mida Arvo Sarapuu räägib jäätmekäitluse kohta, vale," ütles Rain Vääna. Tema sõnul on Arvo Sarapuu ka talle öelnud, et olen poliitik ja räägin vahel sellist juttu, mida ise ka ei usu.

"2016. aasta alguses, kui üritasime linna poolse tegevuse vastu võidelda, saime kuue konteineri valesti tühjendamise eest 30 000 eurot trahvi, teenuse maksumus oli 18 eurot. Vaidlustasime selle kohtus ning siis tehti žest ja trahv läks 18 000 euro peale. Maksime trahvi ära, sest selle kaasuse käigus ilmnes, et kui linn oleks pahatahtlik, siis ta oleks saanud meilt pangagarantiid ära võtta. Oleksime pidanud lepingu järgi uued pangagarantiid peale panema, kuid linn oleks saanud jäädagi neid ära võtma, mingit kaitset ei ole. Peale seda vaidlust läksin Arvo Sarapuu juurde ja siis ta ütles mulle, et kas sa nüüd saad aru, et linnaga ei maksa vaielda, linna rahakott on alati pikem," vahendati protokollis Väänat.

Argo Luude sõnul on Tallinna keskkonnaamet mehitatud Sarapuu sõprade ja tema naise sõbrannadega.

"Kompetents kui selline puudub. Ja kui panna sinna juurde veel soov linna jäätmerahast mingisugune hulk endale saada, siis jõuame välja olukorda, kus me täna oleme ehk et kusagil veetakse jäätmeid ilma loata jne. Kui võtta sealt ära isiklikud majanduslikud huvid ja mehitada Tallinna Keskkonnaamet vastava ala spetsialistidega, siis toimiks Tallinnas jäätmevedu selliselt, et keegi isegi ei kuuleks jäätmetega seotud probleemidest."

"Meid rünnatakse nii kõvasti, et me peame lihtsalt välja ütlema, kuidas asjad on. Siiamaani ei ole julgenud väga palju sõna võtta, sest nagu eelnevalt juba tõin näite, asjadest õigesti rääkimise tagajärg on 30 000 eurot trahvi. Siin ei ole küsimus, kas kasu saada või mitte, vaid pigem et ellu jääda," sõnas Vääna.

Sarapuu: süüdistused on absurdsed

Arvo Sarapuu nimetas ERR-ile antud kommentaaris korruptsioonisüüdistusi absurdseteks ja ütles, et tegemist on laimuga. Ragn Sellsi ja EKT eesmärk on tema sõnul saavutada prügimajanduses vaba turg.

"Need on ju täiesti absurdsed. EKT juhil ei ole üldse midagi öelda, nemad ju hangetest osa oma ettevõttega ei võtnud, vaid esitasid peaaegu nullpakkumise oma tütarettevõtetega. Teiseks. Need ettevõtted ju korraldasid olukorra,kus 2013 muudeti seadust selliselt, et jäätmekeskus enam riigihankeid teha ei saa korraldatud jäätmeveo korras. See oligi huvi nendel ettevõtetel, et kui on hästi madalate hinnapakkumistega tehtud pakkumised, kui need läbi kukuvad, siis uusi hankeid teha ei saa. Mõlemad ettevõtted on ju turul toiminud selliselt, et säilitada oma monopoolne seisus. Mõlema ettevõtte turuosa oli turul üsna suur ja vabaturul on ka nende turuosa tuntav. Tegelikult kui üldse vaadata, kes kuidas käitub, siis ma ütleksin, et need ettevõtted päris konkurentsireeglite järgi küll ei käitu," rääkis Sarapuu.

Sarapuu süüdistas Ragn Sellsi ja EKT juhte omakorda valetamises ja väitis, et sellise tegevusega tahetakse temast lihtsalt lahti saada.

"Kui me vaatame mille peale võitlus käib, siis võitlus käib hästi lihtsalt - need kaks ettevõtet soovivad vaba turgu, vaba hinnatõusu turgu ja Tallinn soovib korraldatud jäätmevedu, mis on jäätmekeskuse kaudu. Ja loomulikult on vaja kõikide vahenditega näidata, et jäätmekeskus on paha, sellepärast, et jäätmekeskuses nendele soovitud hinnamudelit ei järgita ja loomulikult see, et jäätmekeskus allub kaudselt läbi keskkonnaameti mulle, ehk see on minu kureeritav valdkond. Ja loomulikult on vaja sellest inimesest lahti saada, kes selle jäätmekeskuse ideoloogia poolt on," lisas Sarapuu.

ERR-i uudisteportaal küsis Sarapuult konkreetselt, kas ta on mingil viisil prügiärisse siseneda proovinud. "Mina ei ole küll mingisse prügiärisse sisenenud. Siis tuleb ikka mingeid tõendeid esitada. Kuidas saan mina mingisse prügiärisse siseneda kui ma seda teinud ei ole. See ikka peab olema siis väga reaalne ja selge. Mina isiklikult mingis prügiäris ega minu tütred ega minu poeg ega minu naine ei ole," vastas Sarapuu.

Samuti riigikogu komisjoni istungil kõlanud väidet nagu oleks Tallinna keskkonnaamet komplekteeritud Sarapuu ja tema naise sõpradest, tuttavatest, pidas ta absurdseks. "Need mõlemad ettevõtte juhid räägivad igasuguseid absurdseid asju. Aga ei ole ju nii. Kus need minu sõbrad, tuttavad või sugulased siis keskkonnaametis on. Ma tahaks ka neid näha," sõnas ta.

Sarapuu sõnul ta Veoliat ega ka Radixit osta proovinud ei ole. "See on ju nali. Ei ole ju. Radix on ära ostetud EKT poolt. Ei minu ega minuga seotud ettevõtted ei ole keegi selle ettevõtte kaudselt omanik, ei otse omanik. Selle omanik on EKT. Miks ma peaksin niisuguseid asju üldse nendega arutama," lausus Sarapuu.

"See kui nad seletavad, et meie või keegi on tahtnud Veoliat osta, see ju ei vasta tõele. Mina olen Atko grupi nõukogu esimees ja Atko grupp ei ole teinud ühtegi pakkumist ei Veolia ostuks, ei Radixi ostuks. Ja siis oli jutt veel see, et Ekoviri ost jne. Kuidas saab Atko grupp teha neid pakkumisi, kui ta neid teinud ei ole. Näidaku üks kirjalik pakkumine, mis on tehtud siis," jätkas Sarapuu.

ERR küsis ka Sarapuult, kas ta plaanib nendele süüdistustele kuidagi vastata, näiteks kohtusse minna.

"Kõigepealt tuleb ikkagi mingid süüdistused esitada. Näiteks EKT juht räägib, et nad võtsid hangetest osa, aga nad ei ole ju hangetest osa võtnud. Igasuguseid jutte on nii palju ja nii segaseid, et kõigepealt mina paluks küll nii, et las nad näitavad mulle, mis need konkreetsed süüdistused või ettepanekud on, millest on siis kunagi juttu olnud või kuidas see siis välja näeb. See, et lihtsalt keegi kuskil midagi räägib, see on tegelikult väga absurdilähedane olukord," vastas Sarapuu.

Taavi Aas ootab prokuratuuri hinnangut

Tallinna linnapea ülesannetes olev abilinnapea ja Keskerakonna värske linnapeakandidaat Taavi Aas ütles "Aktuaalses kaameras", et ootab prokuratuuri hinnangut ja et tegemist on prügisõjaga.

"Täna Tallinnas on käimas prügisõda, kus firmad ei soovi enda turuosast loobuda ja selle kaitseks on neile kõik võtted head. Kui nad tõepoolest leiavad, et Arvo Sarapuu on tõesti süüdi nendest asjades, milles on selles loos juttu, siis nad oleks pidanud juba ammu pöörduma õiguskaitse poole. Ma väga loodan, et kui nüüd korruptsioonivastase võitluse komisjon pöördus prokuratuuri poole, et saada teada, kas on algatatud kriminaalasi või ei ole algatatud, sellele tuleb ka vastus, eks me siis saame anda ka hinnanguid," lausus Aas.

Saatejuht Priit Kuuse märkusele, et selline asi ei näi aus ega ka puhas, vastas Aas, et igaühe kohta võib spekulatsioone üles visata. "Ka minu kohta viskas Meelis Pai spekulatsioone üles, prokuratuur vaatas selle asja läbi ja ütles, et seal taga ei ole midagi," ütles Aas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Soomest tuleb endiselt rohkem reisijaid Tallinna kui Eestist Helsingisse sõidab.Soomest tuleb endiselt rohkem reisijaid Tallinna kui Eestist Helsingisse sõidab.
Tallinna-Helsingi liini suuremad laevad sörgivad kasvava nõudluse sabas

Kuigi kiirlaevu tuleb Tallinna-Helsingi liinile üha juurde, on ka nende täituvus jätkuvalt tõusuteel. Populaarsematel päevadel või kellaaegadel võib juhtuda, et piletid on täielikult välja müüdud, sest nõudlus üha kasvab.

Nahaarst: päikesekreemide peale lootma jääda ei saa

Soojade ilmade ja selge taeva mõjul on kannatada saanud juba ilmselt nii mõnegi eestlase hell nahk. Ainult päikesekreemide kaitsvale mõjule Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst Pille Konno sõnul loota ei tohiks.

SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.