Analüütik: Läti ja Leedu majandus kasvab lähiajal Eestist kiiremini
Balti riikide majandus on viimastel aastatel kasvanud üsna ühesuguses tempos, kuid tööhõive kasvuks on Lätil ja Leedul edaspidi rohkem ruumi ja nende majanduskasv saab olema veidi kiirem, prognoosis Nordea peaökonomist Tõnu Palm.
Läti sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvas esialgsetel andmetel aasta esimese kolme kuu kokkuvõttes mulluse sama ajaga võrreldes 3,9 protsenti. Leedus oli see näitaja 4,1 protsenti. Eestis alates sellest aastast SKT kiirhinnangut enam ei avaldata ja kvartalinäitajad selguvad alles 31. mail.
Tõnu Palm vastas ERRi küsimusele, kas Eesti SKT kasvab sama jõudsalt kui naabritel, et Balti riikide majandused on viimastel aastatel kasvanud suhteliselt sarnases tempos, arvestades ekspordi ja tööstustoodangu mahukasvu. Erinevused tulenevad paljuski Euroopa Liidu struktuurifondivahendite kasutamise erinevast ajakavast ning ka ehitusturu aktiivsusest.
"Samas Eesti puhul on struktuurselt töötuse määr kõige madalam ja seega on naabritel edaspidi rohkem ruumi hõive kasvuks. Naabrite majanduskasv saab olema ka mõnevõrra kiirem," sõnas ta. "Märkimisväärne on see, et tööjõukulude aastakasv on alates möödunud aasta teisest kvartalist kiirem aga Eesti naabrite puhul. Eesti ei ole enam palgakasvu ralli esivedur. Ettevaatavalt näeme kiiremat palgakasvu Leedus ja Lätis".
Euroala taastumisest võidavad Palmi hinnangul kõik Balti riigid ja see avaldub nende majanduste tööstuse kasvavas panuses. Jätkuvalt veavad kasvu siseturu harud. Lisaks toetab investeeringute elavdamist ELi struktuurifondi vahendite uus periood.
Analüütik lisas, et möödunud aastal ehitussektorite mõjul suurima investeeringute languse teinud Läti saab sellel aastal demonstreerida tõenäoliselt ühte kiiremat investeeringute kasvu.
"Majanduskasv Eestis on elavnemas ning esimeses kvartalis on oodata taaskord üle kahe protsendipunktist SKT aastakasvu. Esimese kvartali SKT osas on kasvuriskid läinud üles seoses kahekohalise tööstustoodangu mahukasvu, ekspordi kasvava panuse ja vähemal määral investeeringute tõttu. Viimast mõjutas ühekordne suurtehing," selgitas Palm.
Aktiivsus laenuturul on peaökonomisti sõnul püsinud stabiilne, mida toetab nii euroala kui Eestis tugev eraisikute ja ettevõtete kindlustunne. Majanduskasvu esimeses kvartalis jahutab samas eratarbimise tagasihoidlikum panus, sest inflatsioon on ajutiselt kiirenenud kolme protsendi tasemele.
"Balti riikide majanduse väljavaade sisendab taastuva euroala taustal järgnevateks aastateks mõõdukat optimismi," tõdes Palm.
Toimetaja: Karin Koppel