Riigi äriühingute nõukogude liikmeid puudutav eelnõu jõuab riigikogu ette ({{commentsTotal}})

Riigikogu majanduskomisjon saatis riigikogu suurde saali arutamiseks riigivaraseaduse eelnõu, mis annab riigi äriühingute nõukogude liikmete nimetamise seaduslikult nimetamiskomitee pädevusse. Opositsiooni hinnangul ei ole aga seadus täitnud eesmärki, mida lubati, ehk muuta riigiettevõtete juhtimine apoliitiliseks.

Riigivaraseadus peaks muutma riigi äriühingute juhtimise selgemaks ja läbipaistvamaks, sest näiteks üks seadussäte kohustab suuremaid riigi äriühingud järgima börsifirmade info avalikustamise reegleid.

Opositsioonis on juba küsitavusi tekitanud teine säte, millega valitsus küll keelas riigifirmade sponsortoetused, kuid samas võidakse need osaliselt kirjutada turunduse reale.

Nimetamisnõukogu eesmärk oleks muuta riigiettevõete juhtimine poliitikavabaks, antud seadus peaks nimetamise korra kinnistama, et järgmised valitsused ei saaks sellest loobuda.

"Nimetamiskomitee ülesanne saab olema ühes või teises ettevõttes juhtimise pädevuse ja ekspertlikkuse taseme tõstmine. Ja see tähendab seda, et nende ettepanekute baasilt saab minister teha otsuseid, kas ta ja siis millised inmimsei ta nõukogusse kutsub," selgitas rahandusminister Sven Sester (IRL).

Küsimusele, kas poliitikuid seal olema ei hakka, vastas minister järgnevalt: "Ma arvan seda, et küsimus ei ole poliitikutes. Ega poliitikuks olemine ei tähenda seda, et su aju kapatsiteet väheneb."

Selge seisukoht on, et nõukogudes ei ole riigikogu liikmed, lisas Sester.

Opositsiooni hinnangul on selle otsusega tagatud seaduse järgi nõukogudes vaid näiline sõltumatus.

"Kui me räägime erasektori kaasamisest, siis neli kuuest on tõesti erasektori esindajad. Aga nad ei ole esitatud ettevõtlusorganisatsioonide poolt, ainult üks on neljast. Kaks nimetab peaminister ja üks rahandusminister. Kui me tahame erasektorit kaasata, miks me ei usalda ettevõtlusorganisatsioone, et nad ise nimetaks algusest peale oma kandidaate," küsis riigikogu majanduskomisjoni liige Deniss Boroditš (RE).

Toimetaja: Laur Viirand



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: