Sester vastuseks tööandjate kriitikale: valitsuse maksuplaan on terviklik ({{commentsTotal}})

Rahandusminister Sven Sester.
Rahandusminister Sven Sester. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul pole maksumuudatuste mõjusid piisavalt hinnatud ja õigusloome kvaliteet on kehv, kuid rahandusminister Sven Sester leiab, et valitsuse maksuplaan on terviklik ning arvestab ka ettevõtjate ettepanekuid.

Tööandjate keskliit ja kaubandus-tööstuskoda saatsid riigikogu esimehele Eiki Nestorile pöördumise, kus kritiseerivad teravalt valitsuse maksumuudatusi.

Kaubanduskoja juhi Maits Paltsi sõnul ei kannata maksualase õigusloome kvaliteet ja valitsuse poliitiline kultuur kriitikat. Mitme eelnõu puhul jääb ebaselgeks, miks on muudatusi üldse vaja või puuduvad veenvad tõendid, et tehtavad muudatused aitab soovitud eesmärke täita.

„Seletuskirjades ei ole juttu maksumuudatuse majanduslikust mõjust otsestele välisinvesteeringutele, tarbijakäitumisele, ettevõtjate käitumisele ja kasumitele,“ ütles Palts.

Ka ei mõista organisatsioonid, miks ei ole nii mõnelegi suure mõjuga eelnõule eelnenud väljatöötamiskavatsust. Nende hinnangul ei ole praegu sellist kriisi, mis tingiks vajaduse eelnõusid kiireloomulisena menetleda. Pahameelt pälvib ka maksumuudatuste kobareelnõusse panek, mis teeb nende üle hääletamise riigikogus keeruliseks. 

Sester: maksutõusud ei saagi meeldivad olla

Sven Sester ütles kriitika kommentaariks ERR-ile, et üks rahulolematuse põhjuseid on asjaolu, et valitsusliidu leppe elluviimiseks tuleb kõik tarvilikud maksumuudatused vastu võtta juba enne juulit.

"Maksutõusud üksikult võttes ei saagi meeldivad olla ja neid arutades on lihtne ära unustada, mis tänu täiendavale maksutulule paremaks muutub. Valitsuse eelarve- ja maksuplaan on aga tervik. Kuigi ükski maks eraldi võetuna ei ole ühegi konkreetse kuluga seotud, võimaldavad need teha teoks muutused, mis on kasuks Eesti majandusele ja ühiskonnale laiemalt," lausus ta.

Sester lisas, et järgmisest aastast rakenduv maksuvaba tulu reform on suunatud ka ühe Eesti majanduse keerukaima probleemi, töötajate nappuse lahendamiseks.

"See raha jõuab paljuski tagasi tarbimisse ja elavdab sellega majandust. Ühiskondlikust vaatepunktist on see üks paremaid maailmas äraproovitud vahendeid vaesuse vähendamiseks," rääkis minister.

Tema sõnul saab tööjõumakse nii jõuliselt vähendada siis, kui nihutada maksukoormust teenimiselt tarbimisele.

"Eelmise valitsuse kümneeurose sammuga liikudes oleks selleks kulunud 30 aastat. Efektiivne tööjõu maksumäär langeb järgmisel aastal 0,74 protsendi võrra sisemajanduse koguproduktist. Meie maksukoormus jääb ka pärast muudatusi alla Euroopa Liidu keskmist ning valitsus on seadnud eesmärgiks stabiliseerida maksukoormus 36 protsendi juures SKP-st," ütles Sester.

Ta märkis, et valitsus arvestab otsustes kindlasti ka ettevõtjate tagasisidet, kuid kiire tempo on jätnud mitmete muudatuste arutamiseks soovitust vähem aega. Samas on Sester enda sõnul ministrina alati leidnud aega ettevõtjate ärakuulamiseks.

"Suuremaid eesmärke kõrvale heitmata oleme korrigeerinud ja ümber vaadanud mitmeid esialgseid kokkuleppeid. Näiteks otsustasime jätta kehtestamata autode keskkonnalõivu, magustatud jookide maks tuleb algselt kavandatust madalamate määradega ning ka mitmete teiste maksumuudatuste puhul on ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekuid arvestatud," tõi ta välja. "Jätsime ära ka eelmise valitsuse kavandatud diislikütuse aktsiisitõusu ja samuti majutusasutuste käibemaksu tõusu".

Enim tööandjate kriitikat pälvis panditulumaksu eelnõu

Rahandusministri sõnul on valitsusel juba ette näidata nii mõndagi majanduskasvu soodustavat, näiteks madalam tulumaksumäära äriühingute regulaarsetele kasumijaotistele, tööandjate maksukoormuse vähendamine maksuvaba majutamise ja transpordi kaudu, osalusoptsioonide soodsam maksustamine ja ettevõtluskonto loomine väikeettevõtjatele.

Kõige kriitilisemalt suhtuvad tööandjate keskliit ja kaubandus-tööstuskoda panditulumaksu eelnõusse, millega soovitakse uus maks nende sõnul kehtestada pool aastat tagasiulatuvalt.

Tööandjate arvates rikutaks sellega seadusesätet, mille kohaselt on uue maksu kehtimahakkamiseks nõutav vähemalt kuue kuu pikkune periood. Sester ei olnud aga kriitikaga nõus, öeldes, et panditulumaksu ei kehtestata tagasiulatuvalt.

"Eelnõus on üleminekusäte, mille eesmärk on piirata ulatuslikku kontsernisiseste laenude andmist enne niinimetatud tagatismaksu kehtima hakkamist. Eelnõu ei ole vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega ega tekita põhiseadusega keelatud tagasiulatuvat maksukohustust," kinnitas ta.

Kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit soovitavad riigikogul jätta pealiskaudse mõjuanalüüsiga eelnõud vastu võtmata, kobareelnõusse liidetud muudatused jätta aga üldse menetlusse võtmata.



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.