Mogherini: Euroopa Liit ei ole kellestki sõltuv, otsused langetame ise
Euroopa Liit on pikendanud sanktsioone Venemaale Ukraina ründamise eest, kuid see ei tähenda, et Moskvaga tuleks läbikäimine lõpetada. Vastupidi - teemasid, milles ollakse kas ühel nõul või mida on vaja põhjalikult globaalsel tasandil koos lahendada, on piisavalt. Nii ütles Tallinnas välis- ja julgeolekule pühendatud Lennart Meri konverentsil käinud ja selle kõrval "Välisilmale" intervjuu andnud Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini.
Viimastel aastatel on üks kriis Euroopa Liidus jälitanud teist. Kreeka finantskriis, pagulaskriis, Brexit. Mis on teie hinnangul täna kõige suurem väljakutse Euroopa Liidule?
Võib-olla see, et eurooplased mõtlevad liiga palju väljakutsetele. Me näeme Euroopat pidevalt kriisisolevana. Aga väljastpoolt vaadatuna, meie partnerite silme läbi kõikjal maailmas, on Euroopa Liit suurim regionaalne integratsiooniprojekt, mida ajalugu kunagi näinud on, maailma kõige dünaamilisema majandusega paik, kus kehtib kõrgeim kaitse õigustele ja mis on usaldusväärne partner. Meil on sisemised väljakutsed, kuid võib-olla suurim on enesekindluse puudus, võimetus mõista, mis meil olemas on, mis tugevus meil olemas on.
Rääkides suhetest Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. On need normaalsed või head?
Need on head. Ja see on normaalne. Meil on teemasid, millega me alati üksmeelel ei ole. Kuid meil on ühtmoodi arusaamine sellest, et Ühendriigid vajavad Euroopa Liitu, nii majanduslikult kui ka julgeolekuliselt, ja Euroopa Liit vajab Ühendriike. Samuti, nii majanduslikult kui ka julgeolekuliselt. On valdkonnad, kus meie hea koostöö on loomulik ja on küsimused, kus meie poliitikad lahknevad.
Kui sõltuvad oleme me Donald Trumpi küllaltki keerukast iseloomust?
Me ei ole kellestki sõltuvad. Ka Washingtonis mitte. Euroopa Liidu otsused langetab Euroopa Liit, Euroopa Liidu liikmesriigid. Ja see ei sõltu teistest institutsioonidest, maadest ega isikutest.
Saksamaa liider Angela Merkel külastas hiljuti Sotšit. Kuidas saab Euroopa Liit parandada täna suhteid Venemaaga?
Ma külastasin Moskvat paar päeva varem. Ja ma usun, et nii kaua, kuni olukord Ukrainas on selline nagu ta on, on võimatu taastada Euroopa Liidu ja Venemaa vahel suhteid sellisena nagu nad olid enne konflikti Ida-Ukrainas ja Krimmi annekteerimist. Aga ka sellises olukorras meie dialoog Venemaaga jätkub küsimustes, kus meil on ühised huvid. Näiteks koostöös põhjalas, Arktikas, terrorismivastases koostöös, migratsioonivastases koostöös. Ja meil kui kahel suurvõimul maailmas on lihtsalt vaja leida koos lahendusi nii globaalsetele kui ka regionaalsetele küsimustele, mis mõjutab meie kõigi julgeolekut, nagu näiteks Süüria, Liibüa, Afganistani küsimus. Need on teemad, millega seoses arutame asju Venemaaga pidevalt. Ja on välispoliitilisi küsimusi, mille lahendamisel teeme Venemaaga head koostööd. Iraani tuumaleppeni jõudsime koos Venemaaga. Teeme jätkuvalt koostööd, et jõuda leppe rakendamiseni. Kui tuleb jutuks rahu Iisraeli ja Palestiina vahel, on Venemaal ja Euroopa Liidul täpselt sama positsioon. On valdkondi, kus meie koostöö on hea, on valdkondi, kus dialoog on avatud, isegi kui meil on erinevad vaated, me otsime head ühist alust, ja on küsimused nagu Ukrainaga seonduv, millele meil on täiesti erinev hinnang.
Angela Merkelit peetakse de facto Euroopa Liidu liidriks. Kui tihti te temaga nõu peate?
Ma ei konsulteeri eraldi ühegi riigipeaga. Meil on 28 liikmesriiki. Kõik 28 on tähtsad. Ma juhin nõukogu, milles on 28 ministrit. Ja igaühel on üks hääl. Ma vajan Angela Merkelit nii nagu ma vajan ka kõiki teisi nõukogus. Ja igal maal on Euroopa Liidus mängida oma tähtis roll.
Rollist Euroopa Liidus on Suurbritannia otsustanud loobuda. Kas Euroopa Liit on valmis võtma oma ridadesse iseseisvat Šotimaad?
Šotimaa on hetkel osa liikmesriikidest.
Aga tulevikus?
Eks tulevikus näe.
Ja mitte kusagile ei ole kadunud oht, et Euroopat tabab uus põgenikevool. See kõik nõuab head läbisaamist Erdogani Türgiga.
Kõigepealt tahan väga selgelt öelda, et suhted Türgiga on head, seda hoolimata pagulasküsimusest. Nad annavad peavarju tohutule hulgale pagulastele, seda me hindame ja toetame, me toetame mitte Türgi võime, vaid rahvusvahelisi organisatsioone, mis põgenikega töötavad. Nii nagu me teeme seda ka Jordaanias ja Liibanonis. Ja ka Süürias endas. Nii et otsest sidet meie suhetel Türgiga ja sealse pagulaste majutamise vahel pole. Türgi on meie jaoks oluline maa, piirkonna stabiilsuse mõttes, Küprose tuleviku mõttes, Süüriaga ja terrorismiga seoses ja tegemist on Euroopa Liidu kandidaatmaaga. (6.40) Meie suhe Türgiga koosneb paljudest komponentidest ja osa sellest pildist on alati seotud selgete kriteeriumidega, mida Euroopa Liit ühendusse pääsemiseks esitab. Need on inimõigused, seaduse võim, põhivabadused, mis sisaldab ka meediavabadust. Ja selle oleme oma Türgi sõpradele selgelt välja öelnud.
Üks kummalisemaid asju eestlase jaoks on Lääne-Euroopa riikides eksisteerivad kommunistlikud parteid ja ka teatav Venemaa romantika. Miks on Venemaa ja kommunistlikud ideed mõningates Lääne riikides populaarsed? Eestis pole kommunistlikku parteid, kuid mitmetes Lääne riikides on need olemas.
Miks te panete kokku Venemaa ja kommunistlikud parteid? Selline arusaamine kuulub möödunud sajandisse. See, mida me täna tegelikult näeme, on see, et näiteks president Putin toetas Prantsusmaal Marine Le Peni kandidatuuri ja see pole kommunistlik partei. Seega ma ei näe sidet Venemaa ja kommunistlike parteide vahel Euroopas. Me näeme Euroopas mõningatel juhtudel süsteemivastaseid liikumisi, ma ei näe, et Venemaa süsteem oleks rajatud süsteemivastasusele. Ma ei näe siin seost.
Kuid miks on kommunistlikud ideed nii populaarsed?
Kas nad on? Ma ei arva nii. Euroopa parlamendis on neid küllaltki väike grupp. Samal ajal, kui suurenemas on parempoolne liikumine Euroopas. Ja veelkord, ma arvan, et hiljutised valimised Hollandis ja Prantsusmaal näitasid väga selgelt, et Euroopa avalik arvamus teab, mis on need riskid, mida paremäärmuslikud ideed neile tuua võivad. See on risk kaotada rahu, majanduslik õitseng, seda hoolimata kõigist limiitidest, mis meil kvaliteedile ikka veel on. Me riskime kaotada palju, kui me lammutame Euroopa Liidu, mille oleme viimase kuuekümne aasta jooksul üles ehitanud.
Toimetaja: Laur Viirand