Korruptsioonikomisjoni liige Anneli Ott: prügiäri süüdistused on absurdsed ({{commentsTotal}})

Korruptsiooniilmingutele ühiskonna tähelepanu juhtiva MTÜ Korruptsioonivaba Eesti hinnangul on olukorras, kus abilinnapea Arvo Sarapuud (KE) süüdistatakse linna prügiveo korraldamisel korruptsioonis, jäänud Eesti väiksusest tulenev huvide konflikt maandamata. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni keskerakondlasest liige Anneli Ott aga leiab, et õhkuvisatud väited on kinnitamata ning lähtuvad prügifirmade ärihuvidest.

Jäätmekäitlusettevõtete süüdistuste peale Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu aadressil, kes väidetavalt püüdis siseneda jäätmekäitlusärisse ning omab varjatud osalust vahepeal Tallinna prügiäri oma kätte saanud Batic Waste Managementis (BWM), saatis riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon riigiprokurör Lavly Perlingule päringu, kas prokuratuuril on plaanis süüdistuste alusel menetlust alustada.

Üks erikomisjoni liikmetest, Keskerakonna fraktsiooni liige Anneli Ott peab süüdistusi absurdseteks ja tõendamatuteks ning leiab, et asja tuleks arutada rahulikult, enne kui kusagile avaldusi tegema tormata.

Korruptsioonikomisjon on Tallinna prügimajanduse teemal korraldanud kolm koosolekut. Neist esimesel kutsuti pealinna prügimajandusest aru andma linna esindajad, kuhu kuulusid Arvo Sarapuu ja Taavi Aas. Teisel koosolekul esinesid detailse infoga Tallinna jäätmekäitlejad, kes kirjeldasid mitmeid huvide konflikti sisaldavaid episoode Sarapuu käitumisest prügimajanduse korraldamisel.

"Minu jaoks jäi see küll selliseks prügifirmade enda ärihuvide kaitsmiseks ja et linn seisab liiga palju linnakodanike eest ja takistab vabal turul kasumit teenida. Minule isiklikult ei ole küll ühtegi põhjendust nende süüdistuste kohta esitatud," kommenteeris erikomisjoni liige Anneli Ott ERR-ile.

Kolmandal, 15. mail toimunud koosolekul kuulati ära Rainer Vakra (SDE), kelle algatusel 2013. aastal jäätmekäitlusseadust muudeti, mis senist prügikorraldust muutis.

Ott eeldas, et kolme koosoleku järel analüüsitakse kogutud materjale, ent selle asemel esitas erikomisjoni esimees Artur Talvik (VE) päringut riigiprokuratuurile.

"Eilne koosolek lõppes minu jaoks äärmiselt kummaliselt. Meil oli päevakorras kaks punkti, üks oli siis Rainer Vakra ärakuulamine ja teine muud küsimused. Kui koosolek oli põhimõtteliselt juba lõppenud ja üks liige lahkunud, siis Artur Talvik pani lauale avalduse, et me teeme nüüd avalduse ja küsime prokuratuurist, kas nad teemaga tegelevad, kus oli ka juba allkiri all. Loomulikult selline käitumine komisjoni esimehe poolt ei ole aktsepteeritav ja ma ei olnud ka sellega nõus, et seda niimoodi tehakse, kus sulle pannakse lauale dokument, et komisjon otsustas, kui meil ei ole seda päevakorras olnud ja me pole seda arutanud," teatas Ott.

Komisjon ei ole Oti kinnitusel prügifirmade süüdistusi sisaldavaid väiteid Sarapuu huvidekonfliktile kontrollinud ning tema peab neid pigem üldsõnalisteks, vastukäivateks ja provokatiivseteks.

"Meile selliseid dokumente koosolekul ei esitatud, pigem olidki suusõnalised süüdistused, mis väga selgelt näitasid, et prügifirmad on häiritud sellest, et nendel ei lasta pealinnas vabal turul oma parema äranägemise järgi majandada. Väidete põhjal ei saa komisjon teha ju otsuseid," leidis Ott. " Ajakirjanduse põhjul pole õigust inimest süüdi mõista."

Sarapuu erakonnakaaslane Ott leiab, et süüdistused vajavad analüüsimist ning riigis on vastavad asutused olemas, kes selliste väidetega tegelevad, viidates ilmselt prokuratuurile ja kaitsepolitseile.

Korruptsioonivaba Eesti: huvide konflikt on riigi väiksusest tingituna kerge tekkima

MTÜ Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Anneli Jatsa leiab, et prügimajanduse korralduse korruptiivne maik tuleneb Eesti väiksusest, kus inimesed tegutsevad samaaegselt erinevates sektorites. Sarapuu juhtumi puhul on riskid jäänud õigel ajal maandamata.

"Eesti on väike riik ja on tavaline, et aktiivsed inimesed tegutsevad samaaegselt erinevates sektorites ning huvide konflikt on kerge tekkima. Seetõttu on oluline, et erahuvi ei seaks ohtu ametikohustustest tulenevate huvide teenimist. Mida kõrgemal ametikohal inimene omavalitsuses toimetab, seda suuremaks kasvab ka risk. Korruptsiooni vältimiseks tuleb huvide konflikti riske maandada, huvid peavad olema deklareeritud ja kontrollitavad. Meieni jõudnud info põhjal ei ole selge, kas neid riske on antud juhul adekvaatselt maandatud," ütles Jatsa.

Jatsa rõhutas, et avalik võim peab nii sisuliselt kui ka näivalt tegutsema läbipaistvalt, vastasel juhul väheneb inimestel usaldus mitte ainult mõne konkreetse omavalitsuse, vaid kogu riigi struktuuri vastu.

"Tallinna linna senise käitumise valguses võibki inimestele tunduda, et tegemist on korruptsiooniga. Seda enam on selgust tarvis. Tallinna linn peab oma käitumises lähtuma avalikust huvist ja osutama igakülgset valmidust ja tuge antud juhtumi uurimisel," leidis Jatsa.

Riigiprokuratuur ei ole seisukohta veel võtnud, kas algatada prügiärimeeste väitel jäätmeäris omakasupüüdlikult tegutsenud Arvo Sarapuu suhtes uurimine või ei.

Toimetaja: Merilin Pärli



Soomest tuleb endiselt rohkem reisijaid Tallinna kui Eestist Helsingisse sõidab.Soomest tuleb endiselt rohkem reisijaid Tallinna kui Eestist Helsingisse sõidab.
Tallinna-Helsingi liini suuremad laevad sörgivad kasvava nõudluse sabas

Kuigi kiirlaevu tuleb Tallinna-Helsingi liinile üha juurde, on ka nende täituvus jätkuvalt tõusuteel. Populaarsematel päevadel või kellaaegadel võib juhtuda, et piletid on täielikult välja müüdud, sest nõudlus üha kasvab.

Nahaarst: päikesekreemide peale lootma jääda ei saa

Soojade ilmade ja selge taeva mõjul on kannatada saanud juba ilmselt nii mõnegi eestlase hell nahk. Ainult päikesekreemide kaitsvale mõjule Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst Pille Konno sõnul loota ei tohiks.

SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.