Soome kaitseminister ei lubaks riiki Eestile appi tulevaid NATO vägesid ({{commentsTotal}})

Soome kaitseminister Jussi Niinistö ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Soome arusaama kohaselt peaks Euroopa Liidu riigid aitama kallaletungi ohvriks langenud teist liikmesriiki, kusjuures välistada ei tohiks ka sõjalist abi. Küsimusele, kas Soome lubaks oma territooriumile Eestile appi tulevad NATO väed, vastas Niinistö pigem eitavalt.

Soome kaitseminister viibib Eestis seoses kaitseväe õppusega Kevadtorm, kus osalevad seekord ka 66 Soome kaitseväelast, sealhulgas reservistid, keda Soome tavaliselt välisõppustele ei saada. Soome kaitseminister ütles, et selgeks tuleks rääkida, mida õigupoolest tähendab Euroopa Liidu sisene kokkulepe teisele liikmesriigile rünnaku korral appi tulla, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tuleks arutada, mida see Euroopa Liidu Lissaboni lepe tähendab. Selle kohta on Euroopa Liidu riikides erinevaid arusaamu. Soome arusaam on, et tuleb aidata teist Euroopa Liidu riiki, kui see hätta satub ja Soome eeldab, et teised Euroopa Liidu maad aitavad ka Soomet. Milline see abi just on, see tuleb veel kindlaks määrata. Kuid ka sõjalist abi ei peaks ses osas välistama," rääkis Niinistö.

Küsimusele, kas Soome lubaks oma territooriumile Eestile appi tulevad NATO väed, vastas Niinistö järgmiselt.

"Soome valmistub kaitsma oma territooriumi ega lase sinna kedagi võõrast. Eesti kaitselahendus on NATO. Eesti julgeoleku tagaja on NATO liikmelisus. Soomel selliseid julgeolekutagatisi ei ole. Üldse ei maksa julgeolekupoliitikas vastata küsimustele, mis algavad "kui-ga". Vastavalt olukorrale kaitseb Soome oma territooriumi ja täidab EL liikmena võetud kohustusi," vastas Niinistö.

Soome ise praegu NATO-ga liitumist ei plaani, kuid tahab selle võimaluse avatuna hoida. Küll on Soome otsustanud suurendada kaitsekulutusi, tugevdades nii mere- kui õhuväge ning suurendades maaväe sõjaaja isikkooosseisu. Niinistö tõdes, et turvalisuskeskkkond on Läänemere piirkonnas muutunud.

"Alati tuleb olla valmis halvimaks ja viimaste aastate areng on näidanud, et sõjaoht ei ole enam võimatu mõte siin meiegi piirkonnas," sõnas kaitseminister.

Soome soetab lähiaastatel mereväele neli uut korvetti ja vahetab õhuväes 62 Hornet tüüpi hävitajat uute vastu välja.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema