Soome kaitseminister ei lubaks riiki Eestile appi tulevaid NATO vägesid ({{commentsTotal}})

Soome kaitseminister Jussi Niinistö ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Soome arusaama kohaselt peaks Euroopa Liidu riigid aitama kallaletungi ohvriks langenud teist liikmesriiki, kusjuures välistada ei tohiks ka sõjalist abi. Küsimusele, kas Soome lubaks oma territooriumile Eestile appi tulevad NATO väed, vastas Niinistö pigem eitavalt.

Soome kaitseminister viibib Eestis seoses kaitseväe õppusega Kevadtorm, kus osalevad seekord ka 66 Soome kaitseväelast, sealhulgas reservistid, keda Soome tavaliselt välisõppustele ei saada. Soome kaitseminister ütles, et selgeks tuleks rääkida, mida õigupoolest tähendab Euroopa Liidu sisene kokkulepe teisele liikmesriigile rünnaku korral appi tulla, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tuleks arutada, mida see Euroopa Liidu Lissaboni lepe tähendab. Selle kohta on Euroopa Liidu riikides erinevaid arusaamu. Soome arusaam on, et tuleb aidata teist Euroopa Liidu riiki, kui see hätta satub ja Soome eeldab, et teised Euroopa Liidu maad aitavad ka Soomet. Milline see abi just on, see tuleb veel kindlaks määrata. Kuid ka sõjalist abi ei peaks ses osas välistama," rääkis Niinistö.

Küsimusele, kas Soome lubaks oma territooriumile Eestile appi tulevad NATO väed, vastas Niinistö järgmiselt.

"Soome valmistub kaitsma oma territooriumi ega lase sinna kedagi võõrast. Eesti kaitselahendus on NATO. Eesti julgeoleku tagaja on NATO liikmelisus. Soomel selliseid julgeolekutagatisi ei ole. Üldse ei maksa julgeolekupoliitikas vastata küsimustele, mis algavad "kui-ga". Vastavalt olukorrale kaitseb Soome oma territooriumi ja täidab EL liikmena võetud kohustusi," vastas Niinistö.

Soome ise praegu NATO-ga liitumist ei plaani, kuid tahab selle võimaluse avatuna hoida. Küll on Soome otsustanud suurendada kaitsekulutusi, tugevdades nii mere- kui õhuväge ning suurendades maaväe sõjaaja isikkooosseisu. Niinistö tõdes, et turvalisuskeskkkond on Läänemere piirkonnas muutunud.

"Alati tuleb olla valmis halvimaks ja viimaste aastate areng on näidanud, et sõjaoht ei ole enam võimatu mõte siin meiegi piirkonnas," sõnas kaitseminister.

Soome soetab lähiaastatel mereväele neli uut korvetti ja vahetab õhuväes 62 Hornet tüüpi hävitajat uute vastu välja.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.