Soome kaitseminister ei lubaks riiki Eestile appi tulevaid NATO vägesid ({{commentsTotal}})

Soome kaitseminister Jussi Niinistö ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Soome arusaama kohaselt peaks Euroopa Liidu riigid aitama kallaletungi ohvriks langenud teist liikmesriiki, kusjuures välistada ei tohiks ka sõjalist abi. Küsimusele, kas Soome lubaks oma territooriumile Eestile appi tulevad NATO väed, vastas Niinistö pigem eitavalt.

Soome kaitseminister viibib Eestis seoses kaitseväe õppusega Kevadtorm, kus osalevad seekord ka 66 Soome kaitseväelast, sealhulgas reservistid, keda Soome tavaliselt välisõppustele ei saada. Soome kaitseminister ütles, et selgeks tuleks rääkida, mida õigupoolest tähendab Euroopa Liidu sisene kokkulepe teisele liikmesriigile rünnaku korral appi tulla, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tuleks arutada, mida see Euroopa Liidu Lissaboni lepe tähendab. Selle kohta on Euroopa Liidu riikides erinevaid arusaamu. Soome arusaam on, et tuleb aidata teist Euroopa Liidu riiki, kui see hätta satub ja Soome eeldab, et teised Euroopa Liidu maad aitavad ka Soomet. Milline see abi just on, see tuleb veel kindlaks määrata. Kuid ka sõjalist abi ei peaks ses osas välistama," rääkis Niinistö.

Küsimusele, kas Soome lubaks oma territooriumile Eestile appi tulevad NATO väed, vastas Niinistö järgmiselt.

"Soome valmistub kaitsma oma territooriumi ega lase sinna kedagi võõrast. Eesti kaitselahendus on NATO. Eesti julgeoleku tagaja on NATO liikmelisus. Soomel selliseid julgeolekutagatisi ei ole. Üldse ei maksa julgeolekupoliitikas vastata küsimustele, mis algavad "kui-ga". Vastavalt olukorrale kaitseb Soome oma territooriumi ja täidab EL liikmena võetud kohustusi," vastas Niinistö.

Soome ise praegu NATO-ga liitumist ei plaani, kuid tahab selle võimaluse avatuna hoida. Küll on Soome otsustanud suurendada kaitsekulutusi, tugevdades nii mere- kui õhuväge ning suurendades maaväe sõjaaja isikkooosseisu. Niinistö tõdes, et turvalisuskeskkkond on Läänemere piirkonnas muutunud.

"Alati tuleb olla valmis halvimaks ja viimaste aastate areng on näidanud, et sõjaoht ei ole enam võimatu mõte siin meiegi piirkonnas," sõnas kaitseminister.

Soome soetab lähiaastatel mereväele neli uut korvetti ja vahetab õhuväes 62 Hornet tüüpi hävitajat uute vastu välja.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: