Noblessneri tulevik: tööstusalale kerkivad elamud, kunstikeskus ja teater ({{commentsTotal}})

{{1495004160000 | amCalendar}}

Põhja-Tallinnas Noblessneri sadamas avalikustati kolmapäeval ajaloolise tööstuspiirkonna ümbersünniplaan, mis soovib muuta seni aastakümneid suletuna püsinud ala merele avatud linnaruumiks, kus korterite ja äripindade kõrvalt leiab ka kunstikeskuse, promenaadi, jahisadama ja teatri.

Ala üks südameid saab olema Noblessneri väljak. Samuti luuakse 400-kohaline jahisadam, üle kilomeetri pikkune promenaad, restoranid ja muud vaba aja veetmise võimalused ning unikaalne trepistik päikeseloojangu vaatamiseks, rääkis Noblessner Arenduse investeeringute juht Andrus Väärtnõu.

"Väga tähtis meie jaoks on ala siduda Kalamajaga, eriti läbi Kalamaja pargi. On väga unikaalne, et sellise suure arenduspiirkonna ääres on selline suur roheala. Loome ka uued rohealad mere äärde," sõnas ta. "Rohelust saab siin piirkonnas olema palju".

Järgmise pooleteise aasta jooksul renoveeritakse kolm ajaloolist hoonet, millest tähtsaim on valukoda, kuhu rajatakse arendaja sõnul Põhjamaade mõistes unikaalne virtuaalreaalsuse koguperekeskus, mida toetab ka EAS, ning blackbox-teater. Lisaks korrastatakse väljak ja luuakse võimalus liikuda mööda promenaadi, mis saab praeguse kruusakatte asemel ka uue teekatte.

Esimene korterelamu valmib selle aasta lõpus ning aasta jooksul viiakse välja ka piirkonnas tegutsev tehasehoone. "Kogu tootmistegevus lõpeb siin piirkonnas," lubas Väärtnõu.

Sadama taha luuakse ka tuhandel ruutmeetril tegutsev rahvusvaheline kunstikeskus, kuhu lisaks näitusepindadele kavatsetakse koondada eesti kunsti arendusega tegelevad organisatsioonid.

Lisaks luuakse Noblessneri alale uued juurdepääsud - selle aasta jooksul valmib juurdepääs Kalaranna tänavale ning tänavast alla tuleb ka jalakäijatele mõeldud trepp.

Piirkonnas on kogu parkimine kavandatud majade alla ja parkimishoonetesse, tänaval parkimist kontseptsioon ette ei näe.

Noblessneri linnaruumi arhitekt Indrek Allmann rääkis, et seni on linnaarenduses maastikuarhitektuurile kui omaette kunstivormile vähe tähelepanu pööratud, aga selles piirkonnas on läbi mõeldud ka see, millised on valgustid, teekattemnaterjal ja kõik muud detailid.

BLRT Grupp investeerib uue linnaruumi loomisse enam kui 250 miljonit eurot. Arendusperioodiks on aastad 2016-2027 ning selle aja jooksul peaks kerkima 25 hoonet, 700 korterit ning 80 000 ruutmeetrit äri- ja teeninduspinda.

Toimetaja: Karin Koppel



Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Päikesesüsteem.

Vett on Päikesesüsteemis mujalgi külluses kui vaid Maal

Astrofüüsik Mihkel Kama kirjutab novembri-detsembri Horisondis, et vett võib lisaks Maale leida üle kogu Päikesesüsteemi. Planeet Maa teeb eriliseks just see, et mujal Päikesesüsteemis ei ole vesi reeglina vedelas olekus, vaid pigem tahke või gaasiline.

Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: