Austria parlament kiitis burkakeelu heaks ({{commentsTotal}})

Hidžab (üleval vasakul), nikaab (üleval paremal), tšador (all vasakul) ja burka (all paremal).
Hidžab (üleval vasakul), nikaab (üleval paremal), tšador (all vasakul) ja burka (all paremal). Autor/allikas: AFP/Scanpix

Austria parlament kiitis teisipäeva õhtul heaks integratsioonimeetmete paketi, mille hulgas on ka nn burkakeeld ehk keeld kanda avalikes kohtades kogu nägu katvat riietust. Sisuliselt tähendab see otsus osade mosleminaiste poolt kantud riietusesemete nagu burka ja nikaabi keelustamist.

Sellest tulenevalt kehtib alates oktoobrist reegel, et naised, kes kannavad nägu katvat riideeset, peavad maksma 150 suurust trahvi, vahendas Politico.

Muude meetmete hulgas on näiteks nõue, et migrandid, kellel on realistlikud võimalused Austriasse elama jääda, peavad läbima aasta aega kestva kohustusliku integratsioonikursuse, mis sisaldab ka intensiivset keeleõpet.

Uus seadus soodustab ka seda, et varjupaigataotlejad osaleksid vabatahtlikus töös, et nad oleksid hiljem paremini tööturu jaoks ette valmistatud.

Valitsuse poolt välja käidud meetmeid kritiseeris paremäärmuslikuks peetud Austria Vabaduspartei (FPÖ) selles, et need sammud ei ole piisavad. Rohelised omakorda süüdistasid valitsust, et integratsioonimeetmetega minnakse liiga kaugele.

Parlament tegi otsuse samal päeval, kui parteijuhid leppisid kokku, et Austrias korraldatakse ennetähtaegsed parlamendivalimised 15. oktoobril.

Austria Sotsiaaldemokraatlikust Parteist (SPÖ) ja Austria Rahvaparteist (ÖVP) koosnev "suur koalitsioon", mis pidi valitsema 2018. aastani, sai läbi seetõttu, et ÖVP valis oma juhiks seni välisministri ametis olnud ambitsioonika 30-aastase Sebastian Kurzi. Viimane oli varem teatanud, et partei esimeheks valimise korral toetab ta erakorraliste valimiste korraldamist. Sotsiaaldemokraadist liidukantsler Christian Kern teatas seepeale, et senine koalitsioon ei saa enam üheskoos jätkata.

Praeguste arvamusküsitluste kohaselt võivad konservatiivid Kurzi juhtimisel reitingutabelis esikohale tõusta, sotsiaaldemokraatidele aga prognoosivad uuringud toetuse vähenemist.

Ennetähtaegsed valimised annavad samas võimaluse Kremli-meelsuses süüdistatud Austria Vabadusparteile (FPÖ) teha hea tulemus ning jõuda võib-olla ka valitsusse vaid vähem kui aasta aega pärast seda, kui nende kandidaat Norbert Hofer sõltumatule kandidaadile Alexander Van der Bellenile napilt alla jäi.

Viimaste arvamusküsitluste kohaselt on FPÖ olnud kõrgeima reitinguga erakonnaks, kuid Kurzi juhtimisel loodavad konservatiivid ise populaarseimaks erakonnaks tõusta.

Esimene "burkakeelu" kehtestanud riik Euroopas oli Prantsusmaa, kus seda tehti juba 2010. aastal. Järgnesid Belgia ja Bulgaaria. Hollandis on aga osa rahvasaadikuid esitanud eelnõu, millega ei keelataks burka kandmist avalikus kohas täielikult, vaid keeld puudutaks vaid kindlaid julgeolekuga seotud olukordi.

Jaanuari alguses teatas Maroko meedia, et kuningriigi võimud keelasid julgeolekukaalutlustel kogu nägu katvate moslemirüüde impordi, tootmise ja müügi, sest "bandiidid on korduvalt kasutanud seda riideeset kuritegude toimepanekuks".

Maroko kuningas Mohammed VI pooldab mõõdukat islamit ja suurem osa naisi eelistab kanda hidžaabi, mis jätab näo katmata. Salafistide ringkondades ja riigi konservatiivsemas põhjaosas kantakse ka nikaabi, mille puhul paistavad välja ainult silmad.

Austria valitsuses oli burkakeelu ja muude integratsioonimeetmete eestvedajaks just nimelt eelpool mainitud välisminister Kurz, kelle sõnul aitab selliste "antisotsiaalsete sümbolite" nagu burka keelamine integreeruda neil migrantidel, kellel lubatakse jääda".

Toimetaja: Laur Viirand



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: