Kosenkranius: Pärnu lennujaama võiks rahastada turismimaksust ({{commentsTotal}})

{{1495009020000 | amCalendar}}

Pärnus on puhkenud vaidlused selle üle, kust saada raha lennujaama tegevuskulude katmiseks, linnapea Romek Kosenkranius pakkus, et selle võiks lahendada turismimaks.

Riik on lubanud Pärnule lennujaama kordategemiseks 20 miljonit eurot, kuid tingimusel, et tegevuskulude katmiseks oleks lahendus olemas, vahendasid ERR-i raadiouudised ja "Aktuaalne kaamera".

"Riik on teinud tingimusliku otsuse, et 20 miljonit eurot investeeritakse Pärnu lennuvälja, kuid opereerimiskulude- ja tulude vahe võib olla kuni üks miljon eurot, millest 400 000 eurot on valmis panema riik ja 600 000 eurot ootab Pärnu linnalt," märkis Kosenkranius.

Kosenkraniuse sõnul võiks lennuvälja sihtgrupp olla spaade maksujõuline klientuur Põhjamaadest.

"Kuna majutusasutuste käibemaksutõus jäi ära, siis ettepanek oli, et riik kehtestaks kohalikele omavalitsustele õiguse määrata linnamaks, mille suuruse saab kehtestada omavalitsus," ütles Kosenkranius.

Tema sõnul on selline maks paljudes riikides ja tavaliselt on see üks euro ööbimise pealt.

IRL-i aseesimehe, riigikogu liikme Andres Metsoja hinnangul tuleks kõigepealt analüüsida, keda turismimaks puudutab. "Kui ma võtan kas või Tervise Grupi näite, siis kui seal on 200 000 ööbimist aastas, siis see maksusumma olekski 200 000 eurot, kui me räägime ühest eurost ööbimise kohta. Kas see on proportsionaalne ja kas see on õiglane?" arutles Metsoja.

Tervis Grupi juhi Jaan Ratniku sõnul on majutusettevõtetelt seda lihtne võtta, kuid kodumajutusega tegelejad ei maksa üldse midagi.

"Ükskõik, mis majandusharust me räägime, mängureeglid peaksid olema kõigile võrdsed," ütles Ratnik ja lisas, et viimastel aastatel on aga hakanud levima nö jagamismajandus.

"Põhimõtteliselt on see, et erategijatel lastakse hoopis teistel alustel konkureerida. Eelmisel aastal linnaspetsialistid lugesid kokku, et umbes pooled olid erapindadel majutuse pakkujad. Kindlasti on eravaldkonnas ka ausaid ettevõtjaid, kuid julgen arvata, et julgelt 70-80 protsenti ei maksa mingeid makse," nentis ta.

Estonia Spaa juht Andrus Aljas ütles, et ta on olnud turismimaksu suhtes skeptiline, aga praegu on see kahtlemata hea mõte.

"Kui aga täna me räägime sellest, et turismimaksu abil võiks finantseerida Pärnu lennujaama opereerimist, siis mina kindlasti seda maksu toetan. See annab kõikidele Pärnu turismiettevõtetele hea võimaluse töötada täiesti uutel turgudel täiesti uute klientidega," kommenteeris Aljas.

Ta lisas, et turismimaksu mõttega on aega harjuda, sest enne paari-kolme aastat see ei tule.

Väiksemad Pärnu spaad, kes otseselt lennuühenduselt kasu ei saa, turismimaksu teemal sõna võtta ei soovinud. Osa neist küll toetab lennuvälja renoveerimist, kuid sellega, et neilt nüüd raha hakatakse võtma, pole nad arvestanud.

Kohalike maksude seadus ei võimalda omavalitsustel praegu turismimaksu kehtestada. Rahandusminister Sven Sesteri sõnul tuleks sellise võimaluse andmist kaaluda.

"Ma arvan, et kõik teemad, mis on seotud kohalike maksudega, võiksid olla laual. Kui me läheme erinevatesse turismipiirkondadesse või ka lihtsalt Euroopa linnadesse, siis tuleb sealt väike sedel meile juurde," rääkis ta.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael



Soomest tuleb endiselt rohkem reisijaid Tallinna kui Eestist Helsingisse sõidab.Soomest tuleb endiselt rohkem reisijaid Tallinna kui Eestist Helsingisse sõidab.
Tallinna-Helsingi liini suuremad laevad sörgivad kasvava nõudluse sabas

Kuigi kiirlaevu tuleb Tallinna-Helsingi liinile üha juurde, on ka nende täituvus jätkuvalt tõusuteel. Populaarsematel päevadel või kellaaegadel võib juhtuda, et piletid on täielikult välja müüdud, sest nõudlus üha kasvab.

Nahaarst: päikesekreemide peale lootma jääda ei saa

Soojade ilmade ja selge taeva mõjul on kannatada saanud juba ilmselt nii mõnegi eestlase hell nahk. Ainult päikesekreemide kaitsvale mõjule Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst Pille Konno sõnul loota ei tohiks.

SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.