Meedia: Erdogani turvamehed peksid Washingtonis meeleavaldajaid ({{commentsTotal}})

Video stoppkaader.
Video stoppkaader. Autor/allikas: Voice of America

Teisipäeval, vaid mõni tund pärast seda, kui president Donald Trump võttis Valges Majas vastu oma Türgi kolleegi Recep Tayyip Erdogani, puhkes Washingtonis Türgi suursaatkonna ees suur kaklus. Meedia andmetel sai peksmine alguse sellest, et Erdogani turvamehed ründasid Türgi presidendi vastu protestima tulnud meeleavaldajaid.

Columbia ringkonna (D.C.) politsei pressiesindaja kinnitas esialgu, et kakluse asjus vahistati kaks ning viidi haiglasse üheksa inimest. Hiljem täpsustasid võimuesindajad, et vahi alla võeti 10 inimest. Politsei hinnangul puhkes kaklus erinevate meelt avaldanud gruppide vahel, vahendasid Buzzfeed, Week, Guardian, Washington Post, NBC jt.

Guardian märkis aga pealtnägijatele viidates, et kaklus sai alguse sellest, et Erdogani turvamehed ründasid protestijaid, kes kandsid Süüria kurdide partei PYD lippu. Ka Ameerika Hääle türgikeelne toimetus, kes avaldas juhtunu kohta ka video, on samuti kinnitanud, et mustades ülikondades mehed, kes kaklevad ja peksavad, on Erdogani turvamehed.

NBC kohalik toimetus väitis, et Erdogan viibis kakluse puhkemise ajal saatkonnahoones, kuigi ta ööbis Valge Maja lähistel asuvas Blairi majas. Washington Post aga kirjutab, et "tõenäoliselt" Erdogan massikakluse ajal siiski saatkonnas ei olnud.

"Me protestime [Erdogani] poliitika vastu Türgis, Süürias ja Iraagis," ütles meeleavaldaja Flint Arthur CNN-ile. "Nad arvavad, et nad saavad tegeleda samasuguse protestivaimu ja sõnavabaduse mahasurumisega nagu Türgis. Nad peatasid meid mõneks minutiks, kuid me jäime kohale ja jätkasime protesti Erdogani türanliku režiimi vastu."

Pärast kohtumist toimunud pressikonverentsil olid nii Trump kui ka Erdogan ühel meelel, et äärmusrühmitus ISIS tuleb maha suruda. Samas ei nõustunud Trump Erdogani nõudmisega, et USA ei annaks relvastust ISIS-ega võitlevatele Süüria kurdidele. Samas oli ta nõus toetama Ankara võitlust Türgis tegutseva Kurdistani Töölisparteiga (PKK) ja lubas, et sellel organisatsioonil ei saa olema turvalist kohta.

PKK-d peavad terrorirorganisatsiooniks nii Türgi, USA kui ka Euroopa Liit. Süüria kurdide omakaitsevägi YPG on aga lääneriikide oluliseks liitlaseks ISIS-e vastases võitluses. Ankara on aga seisukohal, et YPG näol on tegu lihtsalt PKK Süüria haruga. 

Toimetaja: Laur Viirand



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: