Erik Gamzejev: erakondadel ei sobi valimistel oma lippu peita ({{commentsTotal}})

Erakondadest on jäänud väljaspool riigikogu ja valitsust mulje kui vaid väikest hulka professionaalseid poliitikuid ühendavatest klubidest, mille mõju kohalikule elule on nõrk. Seetõttu ei kipu sügisel toimuvatel valimistel parteinimekirjadesse isegi paljud need kohaliku elu liidrid, kel parteipilet olemas.

Erakonnad võisid eeldada, et kui tekivad suuremad omavalitsused, siis paranevad ka nende võimalused kohalikel valimistel edu saavutada. Tegelikult on minemas vastupidi.

Neli aastat tagasi võtsid suurematest linnadest valimisliidud võidu Pärnus, Raplas ja Jõhvis. Nüüd peavad valimisliitu pugemise plaani reformierakondlased Haapsalus, sotsid Narvas, keskerakondlased Saaremaal. Isegi värskelt IRLi esimeheks valitud Helir-Valdor Seeder kavatseb Viljandis kandideerida mitte oma erakonna, vaid valimisliidu nimekirjas. Vabaerakond on oma lipu all kohalikest valimistest sootuks loobunud.

See on kummaline olukord. Valimised on parteidele nagu olümpiamängud. Parim aeg tähelepanu võitmiseks ja vaadete levitamiseks.  Kuidas saab pidada tõsiselt võetavaks üleriigiliseks parteiks erakonda, kes kohalikel valimistel oma koondisega isegi starti ei tule?

Oleks ju mõeldamatu, kui Saksamaal jätaksid Angela Merkeli kristlikud demokraadid oma nimekirjad tegemata näiteks Leipzigi või Martin Schulzi sotsid Narvast pisut suurema Norderstedti linna Stadtvertretung´i valimistel. Sealgi on võimalus moodustada kohalikule kommunaalpoliitikale keskenduvaid valimisliite, ent seepärast ei jää üleriigilised erakonnad valimistest kõrvale.

Eelseisvad kohalikud valimised Eestis toimuvad uues olukorras, kus pärast omavalitsuste liitumist on valijate eelistusi varasemast keerulisem ennustada. Kahe-kolme liituva omavalitsuse populaarsel juhil võib olla taktikaliselt kasulikum teha üks liit, kui hakata omavahel konkureerima oma erakondade nimekirjas. Hoolimata sellest, et valimisliidud on parlamendierakondadega võrreldes ebavõrdses olukorras. Parteid saavad kampaaniakuludeks kasutada riigieelarvest prisket toetust, valimisliidud peavad kogu vajaliku raha ise kokku korjama, samas on aruandlus vähem läbipaistvam.

See omakorda loob ohu, et sobiva koosseisuga volikogu ostavad endale mõned üksikud kohalikud oligarhid, kes loodavad valimistesse investeeritud raha munitsipaaltellimustega mitmekordselt tagasi teenida. Kui palju väiksemates kohtades ikka selliseid ettevõtjaid on, kes vaid aatelistel kaalutlustel on nõus valimistesse märkimisväärselt palju raha kulutama?

Kui riigikogu valimistel on mõtet ka kandidaatidel isiklikku raha kampaanias kulutada, sest edu korral terendab neljakordne Eesti keskmine palk, siis kohalikku volikogusse kuulumine on pigem auväärne hobi, millega kaasnev sümboolne tasu ei kata isegi tõsisema kampaania kulusid.

Piits ja präänik, millega inimesi kandideerima mõjutada, võib olla pigem töökoht kohalikus omavalitsuses või selle allasutuses. Pingutad valimistel ja tood hääli, jääd ametisse või saad ameti, vastasel juhul ei pruugi. Selline administratiivne ressurss toimib sageli isegi paremini kui võimas kampaaniaeelarve. Osas omavalitsustes on selline süsteem paljude aastatega juurdunud.

Omavalitsusjuhtidele meeldib rääkida ikka sellest, et ega nemad poliitikaga tegele − hoiavad ainult tänavaid puhtana, koolimaja ja rahvamaja sooja ning valgena. Poliitikaks läheb aga siis, kui on vaja riigilt raha mõne kohaliku tee või spordiobjekti ehitamiseks. See omakorda on erakondadele vahetuskaup, millega mõnd linnapead või vallavanemat oma ridadesse meelitada.

Sel moel ongi erakondadel õnnestunud väljaspool suuremaid linnu kuidagimoodi kanda kinnitada. Mõlemal poolel on põhjust rahul olla. Vallavanem saab midagi tuntavat kodukandi jaoks ära teha ning sel puhul võib justkui frantsiisilepingus astuda erakonda ja selle lipuga lehvitada. Erakond on saanud ühes pealinnast väljaspool asuvas valimisringkonnas endale juurde ühe tugiisiku, kelle peale saab loota riigikogu valimistel.

Iseküsimus, kui palju sellisel skeemil maailmavaatega ühist on. Pealegi võib frantsiisilepingu partner vahetuda, kui erakond peaks riigis otsustamise juurest kõrvale jääma.

Leigus erakonnanimekirjade vastu kohalikel valimistel tuleneb ka sellest, et erakondade sisuline kandepind väljaspool riigikogu ja valitsust on nõrk. Formaalselt on piirkondlikud organisatsioonid enamikus omavalitsustes olemas, aga milline on nende tegevuse sisu ja mil moel see avalikkuses välja paistab? Nende hääl kõlab harva. Nad on justkui unitõbe põdevad elukad, kes kupatatakse üles vaid valimiste eel.

Kui erakonnad tahavad kohalikul tasandil suuremat kaalu omada, siis tuleb neil pidevalt ka kohalikes küsimustes oma liikmete kaudu kaasa rääkida ja lahendusi pakkuda. Siis on võimalik kaasata inimesi, kes tahavad olla poliitiliselt aktiivsed, aga ei huvitu vaid ühekordsest silmakontrollist või värvilisest õhupallist, millega neid erakonda meelitati. Siis ei jääks ka kohalike valimiste eel kandidaatide pingid erakondadel nii lühikeseks, nagu nad praegu kipuvad mitmel pool olema.

Just see, et need read, keda valimislahingusse saata on hõredad, ongi peamine põhjus, miks parteide liikmed poevad valimisliitudesse. Erakonnal, kes on kohapeal tugev ja  enesekindel, ei ole mingit vajadust seda teha.

Valimisliidud võiks jääda kandideerimiseks nendele inimestele, kes põhimõtteliselt ei soovi end ühegi erakonnaga siduda, kuid tahavad kohalikus poliitikas osaleda. Tähtis on, et valimistel ei jääks sobiva seltskonna puudumisel starti tulemata ükski inimene, kes tahab oma kodukandi paremasse käekäiku panustada.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: