Erik Gamzejev: erakondadel ei sobi valimistel oma lippu peita ({{commentsTotal}})

Erakondadest on jäänud väljaspool riigikogu ja valitsust mulje kui vaid väikest hulka professionaalseid poliitikuid ühendavatest klubidest, mille mõju kohalikule elule on nõrk. Seetõttu ei kipu sügisel toimuvatel valimistel parteinimekirjadesse isegi paljud need kohaliku elu liidrid, kel parteipilet olemas.

Erakonnad võisid eeldada, et kui tekivad suuremad omavalitsused, siis paranevad ka nende võimalused kohalikel valimistel edu saavutada. Tegelikult on minemas vastupidi.

Neli aastat tagasi võtsid suurematest linnadest valimisliidud võidu Pärnus, Raplas ja Jõhvis. Nüüd peavad valimisliitu pugemise plaani reformierakondlased Haapsalus, sotsid Narvas, keskerakondlased Saaremaal. Isegi värskelt IRLi esimeheks valitud Helir-Valdor Seeder kavatseb Viljandis kandideerida mitte oma erakonna, vaid valimisliidu nimekirjas. Vabaerakond on oma lipu all kohalikest valimistest sootuks loobunud.

See on kummaline olukord. Valimised on parteidele nagu olümpiamängud. Parim aeg tähelepanu võitmiseks ja vaadete levitamiseks.  Kuidas saab pidada tõsiselt võetavaks üleriigiliseks parteiks erakonda, kes kohalikel valimistel oma koondisega isegi starti ei tule?

Oleks ju mõeldamatu, kui Saksamaal jätaksid Angela Merkeli kristlikud demokraadid oma nimekirjad tegemata näiteks Leipzigi või Martin Schulzi sotsid Narvast pisut suurema Norderstedti linna Stadtvertretung´i valimistel. Sealgi on võimalus moodustada kohalikule kommunaalpoliitikale keskenduvaid valimisliite, ent seepärast ei jää üleriigilised erakonnad valimistest kõrvale.

Eelseisvad kohalikud valimised Eestis toimuvad uues olukorras, kus pärast omavalitsuste liitumist on valijate eelistusi varasemast keerulisem ennustada. Kahe-kolme liituva omavalitsuse populaarsel juhil võib olla taktikaliselt kasulikum teha üks liit, kui hakata omavahel konkureerima oma erakondade nimekirjas. Hoolimata sellest, et valimisliidud on parlamendierakondadega võrreldes ebavõrdses olukorras. Parteid saavad kampaaniakuludeks kasutada riigieelarvest prisket toetust, valimisliidud peavad kogu vajaliku raha ise kokku korjama, samas on aruandlus vähem läbipaistvam.

See omakorda loob ohu, et sobiva koosseisuga volikogu ostavad endale mõned üksikud kohalikud oligarhid, kes loodavad valimistesse investeeritud raha munitsipaaltellimustega mitmekordselt tagasi teenida. Kui palju väiksemates kohtades ikka selliseid ettevõtjaid on, kes vaid aatelistel kaalutlustel on nõus valimistesse märkimisväärselt palju raha kulutama?

Kui riigikogu valimistel on mõtet ka kandidaatidel isiklikku raha kampaanias kulutada, sest edu korral terendab neljakordne Eesti keskmine palk, siis kohalikku volikogusse kuulumine on pigem auväärne hobi, millega kaasnev sümboolne tasu ei kata isegi tõsisema kampaania kulusid.

Piits ja präänik, millega inimesi kandideerima mõjutada, võib olla pigem töökoht kohalikus omavalitsuses või selle allasutuses. Pingutad valimistel ja tood hääli, jääd ametisse või saad ameti, vastasel juhul ei pruugi. Selline administratiivne ressurss toimib sageli isegi paremini kui võimas kampaaniaeelarve. Osas omavalitsustes on selline süsteem paljude aastatega juurdunud.

Omavalitsusjuhtidele meeldib rääkida ikka sellest, et ega nemad poliitikaga tegele − hoiavad ainult tänavaid puhtana, koolimaja ja rahvamaja sooja ning valgena. Poliitikaks läheb aga siis, kui on vaja riigilt raha mõne kohaliku tee või spordiobjekti ehitamiseks. See omakorda on erakondadele vahetuskaup, millega mõnd linnapead või vallavanemat oma ridadesse meelitada.

Sel moel ongi erakondadel õnnestunud väljaspool suuremaid linnu kuidagimoodi kanda kinnitada. Mõlemal poolel on põhjust rahul olla. Vallavanem saab midagi tuntavat kodukandi jaoks ära teha ning sel puhul võib justkui frantsiisilepingus astuda erakonda ja selle lipuga lehvitada. Erakond on saanud ühes pealinnast väljaspool asuvas valimisringkonnas endale juurde ühe tugiisiku, kelle peale saab loota riigikogu valimistel.

Iseküsimus, kui palju sellisel skeemil maailmavaatega ühist on. Pealegi võib frantsiisilepingu partner vahetuda, kui erakond peaks riigis otsustamise juurest kõrvale jääma.

Leigus erakonnanimekirjade vastu kohalikel valimistel tuleneb ka sellest, et erakondade sisuline kandepind väljaspool riigikogu ja valitsust on nõrk. Formaalselt on piirkondlikud organisatsioonid enamikus omavalitsustes olemas, aga milline on nende tegevuse sisu ja mil moel see avalikkuses välja paistab? Nende hääl kõlab harva. Nad on justkui unitõbe põdevad elukad, kes kupatatakse üles vaid valimiste eel.

Kui erakonnad tahavad kohalikul tasandil suuremat kaalu omada, siis tuleb neil pidevalt ka kohalikes küsimustes oma liikmete kaudu kaasa rääkida ja lahendusi pakkuda. Siis on võimalik kaasata inimesi, kes tahavad olla poliitiliselt aktiivsed, aga ei huvitu vaid ühekordsest silmakontrollist või värvilisest õhupallist, millega neid erakonda meelitati. Siis ei jääks ka kohalike valimiste eel kandidaatide pingid erakondadel nii lühikeseks, nagu nad praegu kipuvad mitmel pool olema.

Just see, et need read, keda valimislahingusse saata on hõredad, ongi peamine põhjus, miks parteide liikmed poevad valimisliitudesse. Erakonnal, kes on kohapeal tugev ja  enesekindel, ei ole mingit vajadust seda teha.

Valimisliidud võiks jääda kandideerimiseks nendele inimestele, kes põhimõtteliselt ei soovi end ühegi erakonnaga siduda, kuid tahavad kohalikus poliitikas osaleda. Tähtis on, et valimistel ei jääks sobiva seltskonna puudumisel starti tulemata ükski inimene, kes tahab oma kodukandi paremasse käekäiku panustada.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Liikluse rahustamine Valgevase tänava alguses.Liikluse rahustamine Valgevase tänava alguses.
Teadusuuringud: lamavad politseinikud tõstavad õhusaastet

Kalamajja, Pelgulinna ja mitmele poole mujale Tallinnas on viimasel ajal paigaldatud teekünnised ehk nn lamavad politseinikud. Eesmärk on rahustada liiklust ja vähendada sellega õnnetuste riski. Kuid autod peavad lamavate politseinike juures pidurdama ja kiirendama, mis omakorda toob kaasa õhusaaste kasvu.

Vladimir Putin saabus visiidile Soome.Vladimir Putin saabus visiidile Soome.

Putin käis Soome iseseisvuse juubelit tähistama

Neljapäeval külastab Soomet Venemaa president Vladimir Putin. Ametlikult on visiidi teemaks Soome iseseisvuse 100. aastapäev, kuid Vene riigipea vestles oma Soome kolleegi Sauli Niinistöga ka muudel teemadel.

Uuendatud: 18:05 
Viljandi TulevikViljandi Tulevik

OTSE 19.30: Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
ALGAB FOLK
A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.
Kairi Leivo soovitused Viljandi folgiks

Täna saab alguse Viljandi pärimusmuusika festival. Äsja raamatu "Viljandi pärimusmuusika festivali lood" ilmutanud ning tänavu folgil õppepealiku rolli täitev Kairi Leivo andis festivaliks omapoolseid soovitusi.

uudised
Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).
Prantsusmaa loob Liibüasse asüülitaotlejate keskused

Prantsusmaa rajab "sel suvel" Aafrika põhjarannikul Liibüas menetluskeskused asüülitaotlejatele, kes kavatsevad minna üle Vahemere Euroopasse, teatas Prantsuse president neljapäeval.

Uuendatud: 21:31 
HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.
Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, Eesti teadlased kahtlevad

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.