Coca-Cola tegevjuht: vähendasime salaja jookide suhkrusisaldust ({{commentsTotal}})

Fanta ja Sprite, arhiivifoto.
Fanta ja Sprite, arhiivifoto. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Coca-Cola tegevjuht James Quincey kinnitas, et kontsern on salaja vähendanud oma tuntud karastusjookide, sealhulgas Sprite'i, Fanta ja Dr Pepperi, suhkrusisaldust ning et see samm pole müügitulemusi mõjutanud.

Näiteks kaks nädalat tagasi kärpis Coca-Cola kolmandiku võrra Fanta suhkrusisaldust. Tegemist oli teise korraga, kui ettevõte Fantaga seoses sellise sammu astub, eelmine kord kärbiti joogi suhkrusisaldust kolmandiku võrra 2006. aastal. Ühtlasi tähendab see seda, et Fantas on nüüdsest suhkrut rohkem kui poole võrra vähem kui Coca-Cola Classicus ehk kontserni kõige müüdavamas karastusjoogis - Fantas 4,6 grammi 100 milliliitri kohta, Coca-Cola Classicus aga 10,8 grammi 100 ml kohta, kirjutab Briti ajaleht The Times.

Sprite'i ja Dr Pepperi puhul tehti sarnaseid kärpeid vastavalt 2013. ja 2014. aastal. Mõlemal juhul lisati joogi sisse suhkru asemel magusaineid, et tavapärast maitset säilitada. Sprite'i sees asendati suhkur taimeekstrakti ehk loodusliku magusainega stevia, Dr Pepperisse aga pandi kunstlikku magusainet atsesulfaami.

Coca-Cola teatel pole ettevõtte välistanud ka võimalust, et mõne brändi puhul loobutakse suhkrust täielikult, kuid samas rõhutati, et Coca-Cola Classicu retseptist pole neil kavas loobuda.

Käesoleval kuul Coca-Cola tegevjuhiks saanud britt James Quincey ütles, et suhkrukärped pole müügitulemustes tagasilööke andnud. "Me võtsime mõningaid kaloreid Sprite'ist välja ning tarbijatele meeldib Sprite nii nagu varemgi. Siis me võtsime Fantast välja 30 protsenti kaloritest, et näha, mis juhtub. Jällegi, tundub, et müük jätkub ilusti," selgitas ta Bloombergile.

Fanta retseptis on suhkrusisaldust kärbitud sellisel määral, et järgmise aasta aprillis kehtima hakkava suhkrumaksu puhul on see toode nüüd väiksema maksumääraga kategoorias.

Eelmisel aastal teatas Briti valitsus, et suhkrumaksul saab olema kaks kategooriat - ühes on joogid, kus suhkrut on viis grammi 100 ml kohta, ja teises need joogid, kus suhkrut on kaheksa või rohkem grammi 100 ml kohta. Käesoleva aasta märtsis aga tuli rahandusministeeriumil aga tunnistada, et nimetatud maksust saadav kasu kujuneb loodetust väiksemaks, sest joogitootjad on oma brände ise niimoodi ümber kujundanud, et kõrgemast maksust pääseda.

Quincey mainis ka seda, et Coca-Cola kaalub ka pudelite ja purkide väiksemaks tegemist, et sellisel viisil aidata kaasa suhkru tarbimise vähendamisele. Kui temalt küsiti, milliseid muutusi ettevõte veel plaanib, vastas Quincey järgnevalt: "Kui inimesed joovad kõike, mida neile ette pannakse, siis kui neil on ees väiksem pakend, siis joovad nad seda vähem. See on selline asi, mis laste puhul emadele meeldib."

Kuigi Fanta müügitulemused pole Coca-Cola kinnitusel muutunud, on Timesi andmetel tarbijad sotsiaalmeedias siiski kurtnud, et jook maitseb kuidagi teistmoodi.

Coca-cola aga kommenteeris, et pimetestide tulemusena selgus, et uus retsept osutus isegi vanast retseptist populaarsemaks.

Coca-Cola Company Baltikumi avalike suhete juhi Nele Normaku kommentaar:

"Coca-Cola Company ei tee midagi salaja või varajatult. Kõikide Coca-Cola toodete koostis kajastub tooteetiketil.

Euroopa karastusjookide tootjad on võtnud eesmärkiks aastaks 2020 vähendada suhkrusisaldust toodetes 10 protsenti. Toodete suhkru sisaldust on vähendatud viimase paarikümne aasta jooksul varemgi, ilma et oleks kehtestatud diskrimineerivaid makse.

Suhkru sisalduse vähendamist võimaldab magusainete kasutamine. Paraku kavandatakse Eestis sellist maksumudelit, mis pigem pärsib suhkru sisalduse vähendamist, kuna kõrgelt maksustatakse ka magusained."

Coca-Cola on valmis ka Balti turul suhkrusisaldust vähendama

Coca-Cola Baltikumi turundusjuht ütles aprillis ERR-ile, et ettevõte tegeleb pidevalt tootearendusega, et oma pakkuda tarbijatele laiendatud valikut vähese- ja madalakalorsusega toodete näol, kuid nn punase sildiga originaaljoogi retsepti plaanitav suhkrumaks ei mõjuta.

Turundusjuht Ieva Matulaitiene rääkis siis, et Coca-Cola Original Taste retseptuur on üle 130 aasta vana ning see on igas riigis sama, sest see maitse on tarbijale väga oluline.

"Seda retseptuuri ei ole plaanis muuta. Neile, kes eelistavad suhkru- ja kalorivaba Coca-Colat, on meil pakkuda Coca-Cola Sugar Zero Calories variant,"

Ta selgitas, et tootevalik Baltikumis on mõjutatud tarbijate maitseeelistustest ja turu eripärast, eriti kehtib see maitsesegmendi nagu Fanta, Sprite ja Nestea tootekategoorias. Ettevõte tegeleb jätkuvalt tootearendusega, et oma tootevalikut laiendada vähese- ja madalakalorsusega toodetega.

"Juba selleks aastaks on meil planeeritud tuua Baltikumi turule madalakalorsusega uusi tooteid," kinnitas Matulaitiene aprillis.

Toimetaja: Laur Viirand



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema