Seeder soovib kobareelnõu maksupaketti esimese lugemise järel muuta ({{commentsTotal}})

IRL-i uus esimees Helir-Valdor seeder soovib maksueelnõud ümber teha.
IRL-i uus esimees Helir-Valdor seeder soovib maksueelnõud ümber teha. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

IRL-i vastne esimees Helir-Valdor Seeder loodab, et kolmapäeval esimesele lugemisele läinud kobareelnõu makse puudutavad osad on võimalik koalitsioonis uuesti läbi vaadata ja enne teist lugemist muuta.

Seeder viitas, et riigikogu päevakord ehk kobareelnõu riigikogu suurde saali minek sai kokku lepitud enne, kui olid selged IRL-i suurkogu tulemused ehk tema valimine erakonna juhiks, mistõttu ta ei saanud vankrit varem peatada, ent peab seda vajalikuks.

"Esimesed lugemised täna me kindlasti lõpetame ära kõikide nende nende eelnõude puhul, aga teisele lugemisele nende eelnõudega kindlasti enne ei lähe - mis on vaidlusalused eelnõud -, kui me oleme koalitsioonis selgeks rääkinud, millised võimalused meil nende muutmiseks on," lubas Seeder ERR-i raadiouudistele.

Parandusi sooviks Seeder teha kolme maksudega seotud eelnõusse: panditulumaks, pakendiaktsiis ja magusamaks. Lisaks soovib ta taastada abikaasade ühisdeklaratsiooni esitamise võimaldamise või luua uue, eelnevat olukorda taastava regulatsiooni.

Ettevõtja Jüri Käo suu läbi tehtud ettevõtlusorganisatsioonide ettepanek vahetada välja rahandusminister Sven Sester kui ettevõtlusvaenulike eelnõude algataja, pani Seedri oma erakonnakaaslast kaitsma.

"See, mida Sven Sester on rahandusministrina riigikogu ette toonud, ei ole mitte Sven Sesteri südamehääl ja tema isiklik veendumus, vaid see on tulenenud sellest koalitsioonilepingust, mis omal ajal on kokku lepitud, aga ma loodan, et me suudame seda koalitsioonilepingut üheskoos ka kriitiliselt läbi vaadata, arvestades ka neid ettepanekuid ja reaktsioone, mis on tulnud Eesti ettevõtjatelt ja ettevõtlusorganisatsioonide poolt ja me peame kindlasti tõsiselt nendele reageerima," möönis Seeder Samas.

Milliseid IRL-i ministreid Seeder välja vahetada plaanib, on veel lahtine.

"Nendest ma teavitan pärast seda, kui erakonna sees on need ettepanekud tehtud, aga need ettepanekud tulevad pärast seda, kui on selge, mida me oleme koalitsioonis kokku leppinud," teatas Seeder.

Toimetaja: Merilin Pärli



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema