Ida-Virumaal peetakse taristuinvesteeringute jaotust ebaõiglaseks ({{commentsTotal}})

Valitsuse otsuse järgi jagatakse 135 miljonit eurot täiendavaid taristuinvesteeringuid suuremalt jaolt mujale kui Ida-Virumaale. Maakonnas peetakse seda otsust ebaõiglaseks.

Põhiosa taristuinvesteeringute rahast läheb Kärdla ja Pärnu lennujaamade rekonstrueerimisele, Haapsalu raudtee ehitamisele ning oma osa saavad Pärnu ja Tartu maanteed, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Kauaoodatud Jõhvi ja Narva vaheline neljarealine teelõik ehitatakse Ida-Virumaa asemel Rakvere lähistele. Kaudselt võib Ida-Viru investeeringuks pidada Tapa ja Narva vahelise raudtee kiiruse tõstmist.

Endise riigikogulase ja Ida-Viru programmi tööruühma liikme Lembit Kaljuvee arvates käituti Ida-Virumaa suhtes taas ülekohtuselt, kuigi maakonna probleemidest räägitakse viimasel ajal väga palju.

"Tahetakse midagi teha, teha programm ja rahastada seda, aga reaalseid tegusid ei ole näha. Põhimõtteliselt me peaksime Ida-Virumaale selle raha tagasi andma, mida me siit põlevkivimaksude näol üles korjame - ma mõtlen nii keskkonnatasusid kui ka ressursimaksu," rääkis Kaljuvee.

Tema sõnul on viimase 6-7 aasta jooksul Ida-Virumaalt keskkonnamaksudena korjatud ja üle Eesti laiali jaotatud 400 miljonit eurot, tagasi antakse aga näpuotsaga. Praegustest riiklikest suurinvesteeringutest võib Kaljuvee hinnangul leida küsitavusi.

"Mul ei ole Haapsalu raudtee vastu selles mõttes midagi, kui nad seda oma raha eest teevad, kui riik investeerib sellisesse mõttetusse projekti, mis kunagi põhimõtteliselt kasumit tootma ei hakka," ütles ta.

Samal ajal investeeritakse Ida-Viru teedevõrku alati viimases järjekorras. Kaljuvee möönab, et Jõhvi-Narva teel on mingit liigutamist näha, kuid tööhoog pole võrreldav teiste Eesti maanteedega. Lahenduseks võiks tema arvates saada valitsuse lubatud Ida-Virumaa programm, kuid ilma kindla rahastuseta on sellel vaid paberi väärtus.

"Need saastetasud on selle piirkonna raha. Minu arusaamisel on keskkonnatasud just selle jaoks, et neid tuleks kasutada sellel otstarbel, kus seda kahju tehakse, sellele piirkonnale, et seal sellele konkreetsele loodusele kahju heastada," rääkis Kaljuvee.

Tema sõnul käib vaidlus selle üle, kui suurt kindlat osa keskkonnatasudest Ida-Virumaale iga-aastaselt suunata. Kaljuvee pakkumine oleks kolmandik ehk umbes 20 miljonit eurot aastas.

Toimetaja: Merili Nael



Soomest tuleb endiselt rohkem reisijaid Tallinna kui Eestist Helsingisse sõidab.Soomest tuleb endiselt rohkem reisijaid Tallinna kui Eestist Helsingisse sõidab.
Tallinna-Helsingi liini suuremad laevad sörgivad kasvava nõudluse sabas

Kuigi kiirlaevu tuleb Tallinna-Helsingi liinile üha juurde, on ka nende täituvus jätkuvalt tõusuteel. Populaarsematel päevadel või kellaaegadel võib juhtuda, et piletid on täielikult välja müüdud, sest nõudlus üha kasvab.

Nahaarst: päikesekreemide peale lootma jääda ei saa

Soojade ilmade ja selge taeva mõjul on kannatada saanud juba ilmselt nii mõnegi eestlase hell nahk. Ainult päikesekreemide kaitsvale mõjule Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst Pille Konno sõnul loota ei tohiks.

SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.