Venemaast on saanud USA järel üks suuremaid sisserände magneteid ({{commentsTotal}})

Nõukogude Liidu lagunemise järel sai Venemaast maailma suuruselt teine immigrantide magnet USA järel ja Saksamaa kõrval. Ühelt poolt turgutab see majandust, teisalt aga tekitab pingeid, toidab kriminaalset maailma ja korruptsiooni ning õhutab ka ksenofoobiat.

Erinevalt Euroopast on suurem osa Venemaa sisserändest puhtalt majandusimmigrandid ja peamiselt pärit Kesk-Aasiast, vahendas "Pealtnägija".

Ühelt poolt on odav võõrtööjõud justkui majandusele hea, teisalt tekitab pingeid kuni radikaliseerumiseni.

Immigratsioon on Venemaal väga vastuoluline teema. Ainuüksi ametlikel andmetel panustasid võõrtöölised riigi majandusse mullu umbes miljard eurot, mis on ilmselt vaid pisike osa tegelikkusest. Nende koju saadetud raha turgutab oluliselt ka sealset majandust: Tadžikistani sisemajandusest oli see lausa 36 ja Kõrgõzstani omast 30 protsenti.

Samas elab enamus sellest massist juriidiliselt hallis alas ja kaitsetuna. Näiteks Kõrgõzstani võimud väidavad, et ainuüksi 2016. aasta esimese seitsme kuuga suri Venemaal tööõnnetustes 430 nende kodanikku. Üks traagilisem juhtum oli põleng Moskva trükikojas, kus hukkus 14 noort kirgiisitari. Tööandja on hetkel uurimise all tuleohutusreeglite rikkumise kahtlusega.

"Kellele on kasulik immigratsioon Venemaal? Korruptantidele on see suur äri lisaks sellisele poolkriminaalsele, ebaseaduslikule mustale ärile, sest migrandid ei maksa makse, siis omakorda ei maksta töötajate kindlustust ja nii edasi. Võin nimetada statistikat. Mullu, 2015. aastal ostsid tööloa 250 000 migranti. 250 000 said legaalseks. Aga üsna kindlalt võib väita, et Moskvas on vähemalt 4-5 miljonit migranti. Ainuüksi Moskvas. Aga koos oblastiga on neid veel rohkem. See vahe on ikka tohutu suur. Lihtsalt see illegaali staatus on probleem migrantidele endile. Need inimesed on väljaspool õigusruumi. Neil pole siin mingeid õigusi," rääkis MGIMO professor Valeri Solovei.

"Minu vend ostis tööloa 30 000 rubla eest (500 eurot). Firma saab selle neile korraldada, seega käib korruptsioon igal tasemel. Et dokumendid kiiremini vormistataks, maksab ka firma kellelegi. Aga isegi kui maksid 30 000, seisis mu vend päevade viisi järjekorras, sest lihtsalt ei saanud juba valmis dokumente kätte," selgitas kommunikatsioonijuht Bermet Borubajeva.

Sisserändajate sõnul teevad vohav korruptsioon ja bürokraatia ausast legaliseerumisest tõelise kadalipu. Seda enam, et enamik saabub sisuliselt kaks kätt taskus.

Ülemaailmne finantskriis, madalad naftahinnad ja Ukraina sõjast tulenevad sanktsioonid panid Vene majanduse raskesse seisu ja paljud hakkasid nõudma karmi kätt võõrtööliste suhtes.

"Kui rääkida Venemaast, siis riigis on immigrante vähemalt kaheksa miljonit. Realistlikumal hinnangul 10-12 miljonit või rohkemgi. Selles mõttes on Venemaa maailmas immigrantide arvult teisel kohal kohe USA järel, kuigi Venemaal on elanikke 2,5 korda vähem kui USA-s. Seega on migratsioon meie jaoks päris tõsine probleem," tõdes professor Solovei.

Ehkki teoreetiliselt on Venemaa Kesk-Aasia riikidega majandusliidus ning sealseid kodanikke koheldakse justkui eelistatult, siis näiteks mullu mais Moskvas ümarlaual nõuti neile viisarežiimi kehtestamist, et piirata kontrollimatut migratsiooni, millega kaasnevad väidetavalt kriminaalsus ja haigused.

"Usun, et viisarežiim on filter, mis võimaldab vabaneda liigmigratsioonist, niinimetatud ebasoovitavast või õigustamata migratsioonist. Nende kogus on uskumatu, me ei ela seda üle," sõnas viisarežiimi koalitsiooni koordinaator Vsevolod Radšenko.

Ent kirgedest hoolimata leiab elu oma voolusängi ja äsjastest illegaalidest saab ajapikku keskklass.

Toimetaja: Merili Nael



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.