Sajal poolmetsikul hobusel pole halva asjaamise tulemusel kohta, kus elada ({{commentsTotal}})

Kuus aastat tagasi heade kavatsustega alustatud projekt asustada Eestisse siin varem tundmatu koniku tõug lõppes sel kevadel suure pahandusega, kus paljuski hobuseid hooldava MTÜ enda valearvestuste ja halva asjaajamise tõttu jäi nende sajapealine hobusekari maast ilma ning uitab pahatihti küla peal. Kõige rohkem kannatavad sellest loomad.

2011. aastal võttis Keskkonnaametiga ühendust Hollandi mittetulundusühing, kes otsis Eestis kohta, kuhu paigutada koniku tõugu hobused. Siin varem esindamata konikud on poolmetsikud loomad, kes saavad ise looduses hakkama ega vaja lisasööta, vahendas "Pealtnägija".

"Vahendaja teadis, et meil on sellised rohumaad olemas, aga küsis, kas meil on olemas ka sellised talupidajad, kes oleksid nõus selliseid hobuseid võtma ja kas me oleksime valmis vahendama ja leidma selliseid. Me kammisime oma talumehi läbi ja just neilt kahelt kaitsealalt jäid huvilised pinnale," rääkis Keskkonnaameti maahoolduse spetsialist Gunnar Sein.

Lõpuks sõlmis Hollandi MTÜ lepingud, millega läks 24 hobust Soomaale ja 23 Läti piiri äärde Lanksaarde. Kuna füüsiline isik lepingut sõlmida ei saanud, kirjutas Lanksaares elava Enn Tomsoni asemel lepingule alla MTÜ Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering. Talunikuga tehti omakorda suusõnaline kokkulepe, et tema hakkab hobuseid pidama.

Kui alguses oli mehel pidada paarkümmend hobust, siis tänaseks on kari kasvanud pea sajapealiseks.

Viimased kuus aastat ongi Lanksaare niitudel olnud justkui hobuste paradiis. Sama ei saa aga paraku öelda teise Eestisse jõudnud konikukarja kohta.

"Soomaa tingimused olid palju märjemad ja kehvemad, seal pool karjast hukkus ja teine pool, kümme jõudsid Ennu juurde Lanksaarde," selgitas Gunnar Sein.

Eestis on palju poollooduslikke kooslusi, mis vajavad hoolt ning Keskkonnaameti jaoks oli suur rõõm, et vähemalt Lanksaare ala on korralikult hoolitsetud.

Enn Tomson võttis küll hobused esialgu lahkest südamest, kuid sai hiljem PRIA-le esitada taotluse toetuse saamiseks. Tomson soovitab hobuseid sellistele kaitsealadel mujalegi.

Maade uus omanik ütles lepingu üles

Paraku on nüüd aga hobustega tekkinud mure. Ligi 120-hektariline kaitseala, kus Tomson loomi peab, on riigimaa. Kuni 2014. aastani oli tal maa kasutamise kokkulepe maavalitsusega, kes andis territooriumi sisuliselt tasuta, kuid enam kui kolm aastat tagasi läks kogu kaitseala Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kätte, kes korraldas poolloodusliku ala majandamiseks valikpakkumise.

Kolme konkurendi hulgast pakkus kõrgeima rendihinna – suisa 53 eurot hektarist aastas – MTÜ Maaveise Kaitse Ühing, kuhu ka Enn Tomson kuulub. Kokku tuli aastas seega maksta renti pea 6500 eurot. Tagantjärele selgub, et see oli valearvestus, sest ületas odavaimat pakkujat lausa 50 korda.

"Nende pakutav hind oli küll väga rõõmustav, suhteliselt kõrge, aga nad ei suutnud seda hinda tasuda. See osutus neile üle jõu käivaks," märkis RMK metsaülem Heiki Ärm.

Täna ütleb Enn Tomson, et kõrge hind pandi, sest konkurendi pakkumine oli teadaolevalt ligi 40 eurot hektarist. Tema sõnul oli prioriteet maa hobustele säilitada ja hiljem loodusmeestega hinnas kokku leppida.

"Teine aasta ka maksime kõik maksud ju ära. Lõpuks ütlesime, et tulge kokku, lepime kokku, et kui midagi maksame, siis mille pärast ma pean maksma selle metsa eest renti," rääkis Tomson.

120 hektarist pool on mets, millega Tomson midagi teha ei tohi. Lihtsa inimesena ei mõista 64-aastane ja eluaeg põllumajandusega tegelenud Tomson, et enampakkumisel RMK-ga sõlmitud lepingu alla rääkimine pole mitte ainult ebareaalne, vaid eeldatavasti ka ebaseaduslik.

"Peale pooleteist aastast vaidlust me jõudsime nii kaugele, et olime sunnitud selle lepingu ühepoolselt lõpetama," ütles Ärm.

"Novembris saatis RMK meile hoiatuskirja, et lõpetame teiega lepingu. Aga leping on siiani lõpetamata. Ja nüüd kui tahame neid maid kasutada, siis nad ütlevad, et meil ei ole õigust kasutada," kommenteeris Maaveiste Kaitseühingu juhatuse esimees Malle Unt.

Tomsoni MTÜ-l kogunes aja jooksul tuhandetesse eurodesse ulatuv rendivõlg ja RMK lõpetas lepingu seda enam, et nende väitel ei õnnestunud pärast hoiatuskirja saatmist ühingu inimestega ka kontakti saada – kirjad tulid tagasi ja kõnedele ei vastatud.

Kuna poollooduslikud kooslused vajavad aga pidevat hoolt, et mitte kinni kasvada, siis paar kuud tagasi korraldas RMK uue valikpakkumise.

"Leidsime uue rentniku, paraku eelmine rentnik, ei teagi mis põhjustel, ei osalenud seal," ütles Ärm.

Malle Undi sõnul ei teadnud MTÜ uuest valikpakkumisest. "Teadmatus ei vabanda, aga ma tänaseni tean, et need on meie maad. Mul on täna esimest korda selline kuulmine," lisas ta.

Hobused on loata võõral maal

Kes infolühises rohkem süüdi on, jääb lõpuni selgusetuks. Tänaseks on aga maa Tomsoni hobuste alt teistele välja renditud ja kari loata võõral maal.

Lisaks esitas PRIA Tomsonile tagasinõuded, sest hein polnud nende sõnul täpselt seitse sentimeetrit kõrge.

Tomsoni sõnul ei arvesta PRIA kontroll, et hobuse silmamõõt ei ole sama täpne kui niiduki tera. Kuigi Tomson jändas enda sõnul hobustega südamest ja armastusest, on temast tehtud pea kriminaal, kes võlgu tuhandeid eurosid.

Hetkel on ebaselge, mis sajast hobusest edasi saab, sest leping hollandlastega sätestab, et nad peavad kasvama kaitsealal, seda aga Tomsoni lähinaabrusest ei paista.

"Ainus küsimus praegu on, et maad oleks hobustel, see 68 hektarit. Mina veel kolm aastat olen nüüd riigile võlgu, et kari on tohutu ja võiks üle vabariigi igale alale minna," rääkis Tomson.

Ka Keskkonnaameti kinnitusel pole lähipiirkonnas nii suurt ala, kuhu sada hobust võiks minna.

"Meie poolest oleks ka ikkagi kõige parem lahendus, et nad jäävad siia, nad saavad siin väga hästi hakkama. Loodusele nad toovad ainult kasu. Oma tööga proovimegi uurida, milliseid tingimusi nad vajavad ja millisele maale nad veel sobiksid. Ehk õnnestub kuhugi edasi viia, vähemalt oma poolt karja," rääkis Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi esindaja Miina Lõoke.

Eestis on tuhandeid hektareid kasutamata kaitsealuseid poollooduslikke kooslusi, kuhu teoreetiliselt hobused panna. Keskkonnaamet on valmis hobustele uusi talunikke ka vahendama ja praeguste hobuste omanikega kokku juhatama. Kusjuures suurenenud karjast pool kuulub hollandlastele ja teine pool looduskaitseringile ehk loomad peavad leidma koha siin Eestis.

Enn Tomson pole aga kaotanud lootust, et saab osapooled kokku kutsutud, et hobused saaks jääda Lanksaarde.

Toimetaja: Merili Nael



Liikluse rahustamine Valgevase tänava alguses.Liikluse rahustamine Valgevase tänava alguses.
Teadusuuringud: lamavad politseinikud tõstavad õhusaastet

Kalamajja, Pelgulinna ja mitmele poole mujale Tallinnas on viimasel ajal paigaldatud teekünnised ehk nn lamavad politseinikud. Eesmärk on rahustada liiklust ja vähendada sellega õnnetuste riski. Kuid autod peavad lamavate politseinike juures pidurdama ja kiirendama, mis omakorda toob kaasa õhusaaste kasvu.

Vladimir Putin saabus visiidile Soome.Vladimir Putin saabus visiidile Soome.

Putin käis Soome iseseisvuse juubelit tähistama

Neljapäeval külastab Soomet Venemaa president Vladimir Putin. Ametlikult on visiidi teemaks Soome iseseisvuse 100. aastapäev, kuid Vene riigipea vestles oma Soome kolleegi Sauli Niinistöga ka muudel teemadel.

Uuendatud: 18:05 
Viljandi TulevikViljandi Tulevik

OTSE 19.30: Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
ALGAB FOLK
A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.
Kairi Leivo soovitused Viljandi folgiks

Täna saab alguse Viljandi pärimusmuusika festival. Äsja raamatu "Viljandi pärimusmuusika festivali lood" ilmutanud ning tänavu folgil õppepealiku rolli täitev Kairi Leivo andis festivaliks omapoolseid soovitusi.

uudised
Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).
Prantsusmaa loob Liibüasse asüülitaotlejate keskused

Prantsusmaa rajab "sel suvel" Aafrika põhjarannikul Liibüas menetluskeskused asüülitaotlejatele, kes kavatsevad minna üle Vahemere Euroopasse, teatas Prantsuse president neljapäeval.

Uuendatud: 21:31 
HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.
Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, Eesti teadlased kahtlevad

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.