Sajal poolmetsikul hobusel pole halva asjaamise tulemusel kohta, kus elada ({{commentsTotal}})

Kuus aastat tagasi heade kavatsustega alustatud projekt asustada Eestisse siin varem tundmatu koniku tõug lõppes sel kevadel suure pahandusega, kus paljuski hobuseid hooldava MTÜ enda valearvestuste ja halva asjaajamise tõttu jäi nende sajapealine hobusekari maast ilma ning uitab pahatihti küla peal. Kõige rohkem kannatavad sellest loomad.

2011. aastal võttis Keskkonnaametiga ühendust Hollandi mittetulundusühing, kes otsis Eestis kohta, kuhu paigutada koniku tõugu hobused. Siin varem esindamata konikud on poolmetsikud loomad, kes saavad ise looduses hakkama ega vaja lisasööta, vahendas "Pealtnägija".

"Vahendaja teadis, et meil on sellised rohumaad olemas, aga küsis, kas meil on olemas ka sellised talupidajad, kes oleksid nõus selliseid hobuseid võtma ja kas me oleksime valmis vahendama ja leidma selliseid. Me kammisime oma talumehi läbi ja just neilt kahelt kaitsealalt jäid huvilised pinnale," rääkis Keskkonnaameti maahoolduse spetsialist Gunnar Sein.

Lõpuks sõlmis Hollandi MTÜ lepingud, millega läks 24 hobust Soomaale ja 23 Läti piiri äärde Lanksaarde. Kuna füüsiline isik lepingut sõlmida ei saanud, kirjutas Lanksaares elava Enn Tomsoni asemel lepingule alla MTÜ Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering. Talunikuga tehti omakorda suusõnaline kokkulepe, et tema hakkab hobuseid pidama.

Kui alguses oli mehel pidada paarkümmend hobust, siis tänaseks on kari kasvanud pea sajapealiseks.

Viimased kuus aastat ongi Lanksaare niitudel olnud justkui hobuste paradiis. Sama ei saa aga paraku öelda teise Eestisse jõudnud konikukarja kohta.

"Soomaa tingimused olid palju märjemad ja kehvemad, seal pool karjast hukkus ja teine pool, kümme jõudsid Ennu juurde Lanksaarde," selgitas Gunnar Sein.

Eestis on palju poollooduslikke kooslusi, mis vajavad hoolt ning Keskkonnaameti jaoks oli suur rõõm, et vähemalt Lanksaare ala on korralikult hoolitsetud.

Enn Tomson võttis küll hobused esialgu lahkest südamest, kuid sai hiljem PRIA-le esitada taotluse toetuse saamiseks. Tomson soovitab hobuseid sellistele kaitsealadel mujalegi.

Maade uus omanik ütles lepingu üles

Paraku on nüüd aga hobustega tekkinud mure. Ligi 120-hektariline kaitseala, kus Tomson loomi peab, on riigimaa. Kuni 2014. aastani oli tal maa kasutamise kokkulepe maavalitsusega, kes andis territooriumi sisuliselt tasuta, kuid enam kui kolm aastat tagasi läks kogu kaitseala Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kätte, kes korraldas poolloodusliku ala majandamiseks valikpakkumise.

Kolme konkurendi hulgast pakkus kõrgeima rendihinna – suisa 53 eurot hektarist aastas – MTÜ Maaveise Kaitse Ühing, kuhu ka Enn Tomson kuulub. Kokku tuli aastas seega maksta renti pea 6500 eurot. Tagantjärele selgub, et see oli valearvestus, sest ületas odavaimat pakkujat lausa 50 korda.

"Nende pakutav hind oli küll väga rõõmustav, suhteliselt kõrge, aga nad ei suutnud seda hinda tasuda. See osutus neile üle jõu käivaks," märkis RMK metsaülem Heiki Ärm.

Täna ütleb Enn Tomson, et kõrge hind pandi, sest konkurendi pakkumine oli teadaolevalt ligi 40 eurot hektarist. Tema sõnul oli prioriteet maa hobustele säilitada ja hiljem loodusmeestega hinnas kokku leppida.

"Teine aasta ka maksime kõik maksud ju ära. Lõpuks ütlesime, et tulge kokku, lepime kokku, et kui midagi maksame, siis mille pärast ma pean maksma selle metsa eest renti," rääkis Tomson.

120 hektarist pool on mets, millega Tomson midagi teha ei tohi. Lihtsa inimesena ei mõista 64-aastane ja eluaeg põllumajandusega tegelenud Tomson, et enampakkumisel RMK-ga sõlmitud lepingu alla rääkimine pole mitte ainult ebareaalne, vaid eeldatavasti ka ebaseaduslik.

"Peale pooleteist aastast vaidlust me jõudsime nii kaugele, et olime sunnitud selle lepingu ühepoolselt lõpetama," ütles Ärm.

"Novembris saatis RMK meile hoiatuskirja, et lõpetame teiega lepingu. Aga leping on siiani lõpetamata. Ja nüüd kui tahame neid maid kasutada, siis nad ütlevad, et meil ei ole õigust kasutada," kommenteeris Maaveiste Kaitseühingu juhatuse esimees Malle Unt.

Tomsoni MTÜ-l kogunes aja jooksul tuhandetesse eurodesse ulatuv rendivõlg ja RMK lõpetas lepingu seda enam, et nende väitel ei õnnestunud pärast hoiatuskirja saatmist ühingu inimestega ka kontakti saada – kirjad tulid tagasi ja kõnedele ei vastatud.

Kuna poollooduslikud kooslused vajavad aga pidevat hoolt, et mitte kinni kasvada, siis paar kuud tagasi korraldas RMK uue valikpakkumise.

"Leidsime uue rentniku, paraku eelmine rentnik, ei teagi mis põhjustel, ei osalenud seal," ütles Ärm.

Malle Undi sõnul ei teadnud MTÜ uuest valikpakkumisest. "Teadmatus ei vabanda, aga ma tänaseni tean, et need on meie maad. Mul on täna esimest korda selline kuulmine," lisas ta.

Hobused on loata võõral maal

Kes infolühises rohkem süüdi on, jääb lõpuni selgusetuks. Tänaseks on aga maa Tomsoni hobuste alt teistele välja renditud ja kari loata võõral maal.

Lisaks esitas PRIA Tomsonile tagasinõuded, sest hein polnud nende sõnul täpselt seitse sentimeetrit kõrge.

Tomsoni sõnul ei arvesta PRIA kontroll, et hobuse silmamõõt ei ole sama täpne kui niiduki tera. Kuigi Tomson jändas enda sõnul hobustega südamest ja armastusest, on temast tehtud pea kriminaal, kes võlgu tuhandeid eurosid.

Hetkel on ebaselge, mis sajast hobusest edasi saab, sest leping hollandlastega sätestab, et nad peavad kasvama kaitsealal, seda aga Tomsoni lähinaabrusest ei paista.

"Ainus küsimus praegu on, et maad oleks hobustel, see 68 hektarit. Mina veel kolm aastat olen nüüd riigile võlgu, et kari on tohutu ja võiks üle vabariigi igale alale minna," rääkis Tomson.

Ka Keskkonnaameti kinnitusel pole lähipiirkonnas nii suurt ala, kuhu sada hobust võiks minna.

"Meie poolest oleks ka ikkagi kõige parem lahendus, et nad jäävad siia, nad saavad siin väga hästi hakkama. Loodusele nad toovad ainult kasu. Oma tööga proovimegi uurida, milliseid tingimusi nad vajavad ja millisele maale nad veel sobiksid. Ehk õnnestub kuhugi edasi viia, vähemalt oma poolt karja," rääkis Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi esindaja Miina Lõoke.

Eestis on tuhandeid hektareid kasutamata kaitsealuseid poollooduslikke kooslusi, kuhu teoreetiliselt hobused panna. Keskkonnaamet on valmis hobustele uusi talunikke ka vahendama ja praeguste hobuste omanikega kokku juhatama. Kusjuures suurenenud karjast pool kuulub hollandlastele ja teine pool looduskaitseringile ehk loomad peavad leidma koha siin Eestis.

Enn Tomson pole aga kaotanud lootust, et saab osapooled kokku kutsutud, et hobused saaks jääda Lanksaarde.

Toimetaja: Merili Nael



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: