Euroopa Parlament tahab toidu annetamise lihtsamaks teha
Eurooplased raiskavad arutul hulgal toitu ja Euroopa Parlament tegi üleskutse, et võrreldes 2014. aastaga peavad liikmesriigid 2030 aastaks vähendama toidu raiskamist poole võrra.
Kõige rohkem toitu rändab prügikasti just kodus. Parlament soovib, et seadused teeks toidu annetamise lihtsamaks.
Eesti kodumajapidamistes visatakse ära 63-me miljoni euro eest toitu aastas, see on küll tunduvalt vähem, kui Lääne-Euroopa riikides, aga parem on hakata probleemiga tegelema eos, ütleb Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Harri Moora, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Mida rikkamaks me saame, seda rohkem toitu me ära viskame ja see oht on selgelt ka Eestis olemas ja täna olles Euroopa Liidus veel sellised väikesed raiskajad, me peaksime sellele probleemile tähelepanu pöörama, et vältida neid vigu, mida rikkamad riigid on teinud, praegu on õige aeg inimesi teavitada," ütles Moora.
Euroopa Parlamendi üleskutse järgi peaks 13 aasta pärast piltlikult öeldes prügimäele rändama poole vähem toitu, see tähendab, et ka toidu annetamine, näiteks poodidest, peaks olema palju lihtsam. Praegu pelgavad paljud Eesti poed toidu annetamist, sest see nõuab rohkem asjaajamist kui biojäätmete hulka viskamine, pluss veel maksualane ebakindlus.
"Oleks hea, kui maksu- ja tolliamet väga selgelt tooks välja juhendi, mis olukorras käibemaks arvesse läheb . Näiteks kui annetatavale toidule panna mingisugune väärtus juurde, siis teoreetiliselt peaks sealt käibemaksu maksma, see on küllaltki suur summa ja see takistab toitu annetamast," lisas Moora.
Toidupank teeb poodides aktiivset selgitustööd, mida toidu annetamine tähendab ja millistel tingimustel seda teha võib. Toiduohutuse tagamiseks on veterinaar- ja toiduametiga sõlmitud kokkulepe. Toidu annetamine toob poodidele kaasa lisatööjõukulu, sest "parim enne" tähtaja ületanud kaubad tuleb eraldi pakkida.
"Lääne-Euroopas on palju riike, et kui keegi annab toitu ära, isegi Leedus on see seadus, siis firmad saavad mingi osa oma tulumaksust ja käibemaksust tagasi, aga Eestis nii ei ole ja see pole Eesti firmade jaoks huvitav teha seda lisatööd," ütles Toidupanga juht Piet Boerefijn.
Toidu raiskamise suur põhjus on ka see, et inimesed ei tee vahet märgetel "parim enne" ja "kõlblik kuni" ning tegelikult söömiskõlbulik kraam rändab prügikasti.
Toimetaja: Aleksander Krjukov