Kersti Sarapuu tahab prügiärisse sisetehingute tegemise luba ({{commentsTotal}})

{{1495086000000 | amCalendar}}

Riigikogu keskerakondlasest liige Kersti Sarapuu esitas majanduskomisjonile ettepaneku lubada prügiäris sisetehinguid, samala ajal uurib riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon tema abikaasa Arvo Sarapuu seoseid Tallinna prügiäriga.

Riigikogu majanduskomisjon arutas märtsis Mailis Repsi (KE) ettepanekut muuta riigihangete seaduse eelnõu nii, et see lubaks edaspidi teha jäätmekorralduses sisetehinguid ning kuigi ettepanek lükati tagasi, siis esitas Keskerakonna juhatuse liige Kersti Sarapuu sel nädalal sama ettepaneku uuesti, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sisetehingu puhul sõlmiks kohaliku omavalitsuse üksus, näiteks Tallinna linnavalitsus, lepingu kas oma osalusega äriühingu või kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutusega, näiteks Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-iga ehk Tallinna prügilaga, kes hakkaks kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ainsana ja ilma konkurentsita jäätmeveoteenust osutama.

Arvo Sarapuu on korduvalt väitnud, et tema ega ta perekond pole kunagi olnud seotud Tallinna prügiäriga.

Kersti Sarapuu põhjendab muudatusettepanekut sellega, et sisetehinguid lubades ei peaks hankija riigihanget korraldama ning olukorras, kus leping eelmise teenuseosutajaga on lõppenud ja uus riigihange alles käib, on siiski vaja teenust osutada ja see oleks võimalik ainult sisetehinguga.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ütles ERR-ile, et seadusemuudatus sisetehingute lubamiseks on vastutulek omavalitsustele, kes on seaduse vastuvõtmisest saadik rõhutanud absurdset olukorda prügiveos.

Keskfraktsioon esitas kolmapäeval ettepaneku majanduskomisjonile sisetehingute lubamiseks Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu nimel, sest praeguse olukorraga pole omavalitsused rahul.
"Näiteks olukorras, kus lõpeb senise teenusepakkujaga leping ning uus hange pole lõppenud, võib prügi jääda vedamata, sest omavalitsusel pole õigus seda tööd ise vajadusel teha," selgitas Sarapuu.

Ta märkis, et kui mujal valdkondades on sisetehing lubatud, näiteks võib omavalitsus puhastada munitsipaalettevõttega tänavaid, pole see prügiveos miskipärast lubatud.

"Ei ole ühtegi tegelikku põhjust, kuidas sisetehingu keelamine pärsib ettevõtlusvabadust, kui selline võimalus on olemas kõigis teistes valdkondades. Lisaks kasutavad sisetehingute võimalust, näiteks munitsipaalettevõtet prügi vedamisel mitmed teised Euroopa Liidu liikmed," ütles Sarapuu.

Tema sõnul on prügivedu oluline teenus, mida omavalitsus on seaduse korras kohustatud tegema, kuid mille optimaalne korraldamine on neilt ometi teisalt ära võetud.

"Muidugi peab majasisese tehingu puhul olema kõik täiesti läbipaistev, kuid prügiveofirmade kahtlused ja süüdistused hämarate tehingute võimaluses pole seotud murega omavalitsuse poolt pakutava teenuse osutamise kvaliteedi või hinna suhtes. Selgelt kaitsevad monopolid lihtsalt enda praegust seisu ja paraku teevad seda väga inetult," tõdes Sarapuu.

Tema sõnul kaoks sisetehingu puhul prügiveofirmal võimalus nõuda omavalitsuselt alusetut hinnatõusu, sest omavalitsus ei peaks sel juhul ultimaatumitele alluma.

"Kui seadust 2010. aastal menetleti, võeti sisetehingute võimalus seadusest ootamatult välja, omavalitsusi otsusesse kaasamata, kuigi seda paluti. Kahetsusväärselt soovitakse näidata, et sisetehingute lubamine on kuidagi Tallinna linna jaoks tehtud muudatus. Tegelikult on sisetehingu vajadusest rääkinud erinevad liidud ja omavalitsused juba selle keelamisest saadik," ütles Sarapuu.

Sarapuu kinnitusel juhtisid juba toona Lääne-Viru jäätmekeskus, Paikre jäätmekäitluskeskus, Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskus, Eesti linnade liit ja teisedki tähelepanu eelnõus esinevatele vastuoludele Eesti põhiseadusega ja avaldasid nördimust, kuidas eelnõud menetleti.

Toimetaja: Marek Kuul



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: