Viis Eesti eurosaadikut toetas Ungari suhtes menetluse algatamist ({{commentsTotal}})

Europarlamendi saadikud Indrek Tarand, Urmas Paet ja Marju Lauristin.
Europarlamendi saadikud Indrek Tarand, Urmas Paet ja Marju Lauristin. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kuuest Eesti europarlamendi saadikust viis toetasid Ungari vastu algatatud resolutsiooni, selle vastu oli vaid Tunne Kelam Euroopa Rahvapartei fraktsioonist.

Euroopa parlament võttis kolmapäeval vastu resolutsiooni, milles leitakse, et olukord Ungaris õigustab menetluse algatamist, mis võib lõppeda sanktsioonide kehtestamisega. Resolutsioon võeti vastu häältega 393 poolt, 221 vastu ja 64 erapooletut.

Resolutsiooni poolt hääletasid ka Kaja Kallas, Urmas Paet ja Yana Toom Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonist, Marju Lauristin Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide fraktsioonist ning Indrek Tarand Roheliste ja Euroopa Vabaliidu fraktsioonist.

Tunne Kelam oli vastu, kuna toetas Euroopa Rahvapartei on seisukohata, et resolutsiooni algatamine Ungari vastu Euroopa Liidu lepingu 7. artikli alusel on enneaegne.

Poolt hääletanud saadikud leiavad, et Ungaris on tõsiselt rikutud õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid, et vastuolulised seadused tuleb tühistada ja Ungarile mõeldud EL-i vahendid tuleb võtta rangema järelevalve alla.

Paet: liikmesriikidel tuleb demokraatia nõudeid täita

Urmas Paet ütles neljapäeval ERR-ile, et nii liberaalid kui tema isiklikult oli resolutsiooni poolt, kuna arengud Ungaris on kulgenud vales suunas. "Kirsiks tordil oli Ungari valitsuse poolt Kesk-Euroopa Ülikooli kallale minek. Nii ei peaks asjad käima," sõnas Paet.

Siseasjadesse sekkumise kohta tähendas Paet, et EL-i toimimisel on selged piirid. "Näiteks, mida me siis teeme, kui mõni liikmesriik taastab surmanuhtluse? Kas teeme koostööd edasi? Liikmesriikidel tuleb demokraatia nõuetest ikkagi kinni pidada," ütles Paet.

Ungari peaminister Viktor Orban on käinud küll Euroopa parlamendis selgitusi andmas, kuid sellele vaatamata on Paeda sõnul Ungaris läinud asjad isegi hullemaks. Ta lisas, et menetluse algatamine on õigustatud ka seetõttu, et Ungaris on demokraatiaga asjad halvemaks läinud juba pikka aega.

Erimeelsused Brüsselil on ka Poolaga, kuid Euroopa Parlamendis pole resolutsiooni vastuvõtmiseni Poola korralekutsumiseks jõutud. "Tahaks loota, et pole ka vaja. Ungaris on demokraatiavastased trendid kõige tugevamad," ütles Urmas Paet.

Euroopa Parlament uurib, kas on selge oht EL-i väärtuste rikkumiseks

Põhiõiguste olukorda Ungaris arutati aprilli täiskogu istungil. Saadikud leiavad, et põhiõiguste olukord Ungaris annab alust ametliku menetluse algatamiseks, et tuvastada kas on ”selge oht tõsiseks EL-i väärtuste rikkumiseks” EL-i liikmesriigi poolt.

Resolutsioonis kutsuvad saadikud üles algatama menetluse artikli 7(1) kasutuselevõtuks. Saadikud annavad europarlamendi kodanikuvabaduste komisjonile ülesande vastavasisulise resolutsiooni ettevalmistamiseks, mida seejärel hääletatakse täiskogul.

Samuti kutsutakse Ungari valitsust üles tühistama seadused, millega karmistatakse reegleid, mis puudutavad varjupaigataotlejaid ja valitsusväliseid organisatsioone. Samuti jõudma kokkuleppele USA ametivõimudega, et Kesk-Euroopa Ülikool saaks jätkata Budapestis sõltumatu institutsioonina.

Lisaks peaks Euroopa Komisjoni resolutsiooni allkirjastajate arvates jälgima rangelt Ungari valitsuse EL-i vahendite kasutamist.

Hiljutised arengud Ungaris on kaasa toonud õigusriigi põhimõtete, demokraatia ja põhiõiguste olukorra halvenemise, mis paneb proovile EL-i võimekuse kaitsta oma põhiväärtusi, märkisid saadikud resolutsioonis.

Euroopa Liidu lepingu artikkel 7 sätestab mehhanismi ELi väärtuste kaitsemiseks. Artikli 7(1) alusel võib EL-i Nõukogu otsustada, et on oht, et mõni liikmesriik rikub oluliselt ELi põhiväärtusi, ja teha soovitusi selliste rikkumiste ärahoidmiseks. Sellise menetluse võib algatada ühe kolmandiku EL-i liikmesriikide, Euroopa Parlamendi või Euroopa Komisjoni ettepanekul. EL-i Nõukogu peab otsuse vastu võtma 4/5 häälteenamusega pärast nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt, mis antakse häälte 2/3 enamusega, esindades EP liikmete enamust.

Menetluse järgmise faas on artikkel 7(2), mille alusel saab EL-i Nõukogu teha kolmandiku liikmesriikide või Euroopa Komisjoni ettepanekul järelduse, et liikmesriik rikub oluliselt EL-i põhiväärtusi. Sellisel juhul peab Nõukogu otsustama ühehäälselt ja otsusele on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut. Artikkel 7(3) alusel saab teha otsuse sanktsioonide, nagu liikmesriigi hääleõiguse EL-i Nõukogus peatamise, rakendamise kohta.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: