Viis Eesti eurosaadikut toetas Ungari suhtes menetluse algatamist ({{commentsTotal}})

Europarlamendi saadikud Indrek Tarand, Urmas Paet ja Marju Lauristin.
Europarlamendi saadikud Indrek Tarand, Urmas Paet ja Marju Lauristin. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kuuest Eesti europarlamendi saadikust viis toetasid Ungari vastu algatatud resolutsiooni, selle vastu oli vaid Tunne Kelam Euroopa Rahvapartei fraktsioonist.

Euroopa parlament võttis kolmapäeval vastu resolutsiooni, milles leitakse, et olukord Ungaris õigustab menetluse algatamist, mis võib lõppeda sanktsioonide kehtestamisega. Resolutsioon võeti vastu häältega 393 poolt, 221 vastu ja 64 erapooletut.

Resolutsiooni poolt hääletasid ka Kaja Kallas, Urmas Paet ja Yana Toom Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonist, Marju Lauristin Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide fraktsioonist ning Indrek Tarand Roheliste ja Euroopa Vabaliidu fraktsioonist.

Tunne Kelam oli vastu, kuna toetas Euroopa Rahvapartei on seisukohata, et resolutsiooni algatamine Ungari vastu Euroopa Liidu lepingu 7. artikli alusel on enneaegne.

Poolt hääletanud saadikud leiavad, et Ungaris on tõsiselt rikutud õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid, et vastuolulised seadused tuleb tühistada ja Ungarile mõeldud EL-i vahendid tuleb võtta rangema järelevalve alla.

Paet: liikmesriikidel tuleb demokraatia nõudeid täita

Urmas Paet ütles neljapäeval ERR-ile, et nii liberaalid kui tema isiklikult oli resolutsiooni poolt, kuna arengud Ungaris on kulgenud vales suunas. "Kirsiks tordil oli Ungari valitsuse poolt Kesk-Euroopa Ülikooli kallale minek. Nii ei peaks asjad käima," sõnas Paet.

Siseasjadesse sekkumise kohta tähendas Paet, et EL-i toimimisel on selged piirid. "Näiteks, mida me siis teeme, kui mõni liikmesriik taastab surmanuhtluse? Kas teeme koostööd edasi? Liikmesriikidel tuleb demokraatia nõuetest ikkagi kinni pidada," ütles Paet.

Ungari peaminister Viktor Orban on käinud küll Euroopa parlamendis selgitusi andmas, kuid sellele vaatamata on Paeda sõnul Ungaris läinud asjad isegi hullemaks. Ta lisas, et menetluse algatamine on õigustatud ka seetõttu, et Ungaris on demokraatiaga asjad halvemaks läinud juba pikka aega.

Erimeelsused Brüsselil on ka Poolaga, kuid Euroopa Parlamendis pole resolutsiooni vastuvõtmiseni Poola korralekutsumiseks jõutud. "Tahaks loota, et pole ka vaja. Ungaris on demokraatiavastased trendid kõige tugevamad," ütles Urmas Paet.

Euroopa Parlament uurib, kas on selge oht EL-i väärtuste rikkumiseks

Põhiõiguste olukorda Ungaris arutati aprilli täiskogu istungil. Saadikud leiavad, et põhiõiguste olukord Ungaris annab alust ametliku menetluse algatamiseks, et tuvastada kas on ”selge oht tõsiseks EL-i väärtuste rikkumiseks” EL-i liikmesriigi poolt.

Resolutsioonis kutsuvad saadikud üles algatama menetluse artikli 7(1) kasutuselevõtuks. Saadikud annavad europarlamendi kodanikuvabaduste komisjonile ülesande vastavasisulise resolutsiooni ettevalmistamiseks, mida seejärel hääletatakse täiskogul.

Samuti kutsutakse Ungari valitsust üles tühistama seadused, millega karmistatakse reegleid, mis puudutavad varjupaigataotlejaid ja valitsusväliseid organisatsioone. Samuti jõudma kokkuleppele USA ametivõimudega, et Kesk-Euroopa Ülikool saaks jätkata Budapestis sõltumatu institutsioonina.

Lisaks peaks Euroopa Komisjoni resolutsiooni allkirjastajate arvates jälgima rangelt Ungari valitsuse EL-i vahendite kasutamist.

Hiljutised arengud Ungaris on kaasa toonud õigusriigi põhimõtete, demokraatia ja põhiõiguste olukorra halvenemise, mis paneb proovile EL-i võimekuse kaitsta oma põhiväärtusi, märkisid saadikud resolutsioonis.

Euroopa Liidu lepingu artikkel 7 sätestab mehhanismi ELi väärtuste kaitsemiseks. Artikli 7(1) alusel võib EL-i Nõukogu otsustada, et on oht, et mõni liikmesriik rikub oluliselt ELi põhiväärtusi, ja teha soovitusi selliste rikkumiste ärahoidmiseks. Sellise menetluse võib algatada ühe kolmandiku EL-i liikmesriikide, Euroopa Parlamendi või Euroopa Komisjoni ettepanekul. EL-i Nõukogu peab otsuse vastu võtma 4/5 häälteenamusega pärast nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt, mis antakse häälte 2/3 enamusega, esindades EP liikmete enamust.

Menetluse järgmise faas on artikkel 7(2), mille alusel saab EL-i Nõukogu teha kolmandiku liikmesriikide või Euroopa Komisjoni ettepanekul järelduse, et liikmesriik rikub oluliselt EL-i põhiväärtusi. Sellisel juhul peab Nõukogu otsustama ühehäälselt ja otsusele on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut. Artikkel 7(3) alusel saab teha otsuse sanktsioonide, nagu liikmesriigi hääleõiguse EL-i Nõukogus peatamise, rakendamise kohta.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.