Viis Eesti eurosaadikut toetas Ungari suhtes menetluse algatamist ({{commentsTotal}})

Europarlamendi saadikud Indrek Tarand, Urmas Paet ja Marju Lauristin.
Europarlamendi saadikud Indrek Tarand, Urmas Paet ja Marju Lauristin. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kuuest Eesti europarlamendi saadikust viis toetasid Ungari vastu algatatud resolutsiooni, selle vastu oli vaid Tunne Kelam Euroopa Rahvapartei fraktsioonist.

Euroopa parlament võttis kolmapäeval vastu resolutsiooni, milles leitakse, et olukord Ungaris õigustab menetluse algatamist, mis võib lõppeda sanktsioonide kehtestamisega. Resolutsioon võeti vastu häältega 393 poolt, 221 vastu ja 64 erapooletut.

Resolutsiooni poolt hääletasid ka Kaja Kallas, Urmas Paet ja Yana Toom Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonist, Marju Lauristin Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide fraktsioonist ning Indrek Tarand Roheliste ja Euroopa Vabaliidu fraktsioonist.

Tunne Kelam oli vastu, kuna toetas Euroopa Rahvapartei on seisukohata, et resolutsiooni algatamine Ungari vastu Euroopa Liidu lepingu 7. artikli alusel on enneaegne.

Poolt hääletanud saadikud leiavad, et Ungaris on tõsiselt rikutud õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid, et vastuolulised seadused tuleb tühistada ja Ungarile mõeldud EL-i vahendid tuleb võtta rangema järelevalve alla.

Paet: liikmesriikidel tuleb demokraatia nõudeid täita

Urmas Paet ütles neljapäeval ERR-ile, et nii liberaalid kui tema isiklikult oli resolutsiooni poolt, kuna arengud Ungaris on kulgenud vales suunas. "Kirsiks tordil oli Ungari valitsuse poolt Kesk-Euroopa Ülikooli kallale minek. Nii ei peaks asjad käima," sõnas Paet.

Siseasjadesse sekkumise kohta tähendas Paet, et EL-i toimimisel on selged piirid. "Näiteks, mida me siis teeme, kui mõni liikmesriik taastab surmanuhtluse? Kas teeme koostööd edasi? Liikmesriikidel tuleb demokraatia nõuetest ikkagi kinni pidada," ütles Paet.

Ungari peaminister Viktor Orban on käinud küll Euroopa parlamendis selgitusi andmas, kuid sellele vaatamata on Paeda sõnul Ungaris läinud asjad isegi hullemaks. Ta lisas, et menetluse algatamine on õigustatud ka seetõttu, et Ungaris on demokraatiaga asjad halvemaks läinud juba pikka aega.

Erimeelsused Brüsselil on ka Poolaga, kuid Euroopa Parlamendis pole resolutsiooni vastuvõtmiseni Poola korralekutsumiseks jõutud. "Tahaks loota, et pole ka vaja. Ungaris on demokraatiavastased trendid kõige tugevamad," ütles Urmas Paet.

Euroopa Parlament uurib, kas on selge oht EL-i väärtuste rikkumiseks

Põhiõiguste olukorda Ungaris arutati aprilli täiskogu istungil. Saadikud leiavad, et põhiõiguste olukord Ungaris annab alust ametliku menetluse algatamiseks, et tuvastada kas on ”selge oht tõsiseks EL-i väärtuste rikkumiseks” EL-i liikmesriigi poolt.

Resolutsioonis kutsuvad saadikud üles algatama menetluse artikli 7(1) kasutuselevõtuks. Saadikud annavad europarlamendi kodanikuvabaduste komisjonile ülesande vastavasisulise resolutsiooni ettevalmistamiseks, mida seejärel hääletatakse täiskogul.

Samuti kutsutakse Ungari valitsust üles tühistama seadused, millega karmistatakse reegleid, mis puudutavad varjupaigataotlejaid ja valitsusväliseid organisatsioone. Samuti jõudma kokkuleppele USA ametivõimudega, et Kesk-Euroopa Ülikool saaks jätkata Budapestis sõltumatu institutsioonina.

Lisaks peaks Euroopa Komisjoni resolutsiooni allkirjastajate arvates jälgima rangelt Ungari valitsuse EL-i vahendite kasutamist.

Hiljutised arengud Ungaris on kaasa toonud õigusriigi põhimõtete, demokraatia ja põhiõiguste olukorra halvenemise, mis paneb proovile EL-i võimekuse kaitsta oma põhiväärtusi, märkisid saadikud resolutsioonis.

Euroopa Liidu lepingu artikkel 7 sätestab mehhanismi ELi väärtuste kaitsemiseks. Artikli 7(1) alusel võib EL-i Nõukogu otsustada, et on oht, et mõni liikmesriik rikub oluliselt ELi põhiväärtusi, ja teha soovitusi selliste rikkumiste ärahoidmiseks. Sellise menetluse võib algatada ühe kolmandiku EL-i liikmesriikide, Euroopa Parlamendi või Euroopa Komisjoni ettepanekul. EL-i Nõukogu peab otsuse vastu võtma 4/5 häälteenamusega pärast nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt, mis antakse häälte 2/3 enamusega, esindades EP liikmete enamust.

Menetluse järgmise faas on artikkel 7(2), mille alusel saab EL-i Nõukogu teha kolmandiku liikmesriikide või Euroopa Komisjoni ettepanekul järelduse, et liikmesriik rikub oluliselt EL-i põhiväärtusi. Sellisel juhul peab Nõukogu otsustama ühehäälselt ja otsusele on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut. Artikkel 7(3) alusel saab teha otsuse sanktsioonide, nagu liikmesriigi hääleõiguse EL-i Nõukogus peatamise, rakendamise kohta.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema