Matvijenko ootab piirilepinguga edasiminekuks Eesti-poolseid samme ({{commentsTotal}})

{{1495100640000 | amCalendar}}

Venemaa föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko pani vastutuse Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimiseks Eestile, kinnitades, et Moskva on teinud kõik selleks vajaliku.

"See küsimus on vaja esitada Eesti, mitte Vene poolele," ütles Matvijenko neljapäeval Pihkvas, vastates Eesti ajakirjaniku küsimusele, millal piirileping surnud punktist edasi liigub.

"Me oleme teinud kõik selleks, et see teema ära reguleerida. Loodame, et meie Eesti partnerid läbivad oma tee selle lepingu allkirjastamiseks," vahendas uudisteagentuur Interfax Matvijenko sõnu Pihkvas peetud rahvusvahelisel piiriäärsete regioonide foorumil.

Teatest ei selgunud, mida mõtles Matvijenko allkirjastamise all, kuna mõlemad riigid on piirilepped allkirjastanud ning need vajavad nüüd ratifitseerimist, milles Eesti parlament on kaugemale jõudnud kui Venemaa.

Välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.

Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu aga seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi.

Pärast aastaid kestnud vaheaega alustasid Eesti ja Venemaa 2013. aastal taas piirileppe teemal kõnelusi ning 2015. aasta 18. veebruaril allkirjastasid Paet ja Lavrov piirilepped teist korda.

Riigikogus läbis piirilepingu ratifitseerimine esimese lugemise 2015. aasta sügisel, edasiseks menetlemiseks jäi Eesti parlament ootama arenguid Venemaa parlamendis.

2016. aasta sügisel kokku tulnud Venemaa riigiduuma uus koosseis ei ole piirileppeid arutama asunud ehkki selle esindajad on lubanud nende kiiret ratifitseerimist.

Eesti ja Venemaa sõlmisid regionaalkoostöö lepingu

Eesti ja Venema sõlmisid täna piiriäärse ja regionaalkoostöö lepingu, mis peaks õhutama riikide regionaalseid koostööprojekte. Selleks, et neid oleks lihtsam ellu viia, luuakse valitsustevaheline komisjon. Allkirjastamistseremoonia toimus Pihkvas kolmandal piiriäärsete regioonide foorumil, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Allkirja andsid Eesti riigihalduse minister Mihhail Korb ja Venemaa asemajandusminister Aleksandr Tsõbulski.

"Jutt käib tüüpilisest lepingust, mis on näiteks Eesti ja Läti vahel sõlmitud, mille tulemusena on moodustatud valitsuste vaheline komisjon, mis tegeleb just piirkonna ja regioonide küsimuste lahendusega," selgitas Korb.

Regioonid peavad nüüd ise pakkuma koostööprojekte.

"Ma arvan, et niisugused valitsustevahelised komisjonid peavad olema praktilised. Me peame aitama neid projekte, millel pole võimalusi saada toetust kõrgel riigi tasemel," rääkis Tsõbulski.

Eelmise lepingu raames viidi ellu pea viiskümmend piiriäärset koostööprojekti, mis läksid kokku maksma 35 miljonit eurot. Lõviosa sellest rahast andis Euroopa Liit.

Venemaa-vastased sanktsioonid regionaalkoostöösse ei puutu.

"Niisuguse piiriülese koostöö jätkamine on ju ka täielikult kooskõlas Euroopa Liidu ja Venemaa suhete põhimõtetega nagu nad on Euroopa Liidu poolt mitte väga ammu deklareeritud. Just inimestevahelise koostöö ja praktiliste projektide puhul, mis on vastastikku kasulikud ja huvitavad, loetakse niisugust valikulist koostööd põhjendatuks ja vajalikuks," rääkis Eesti suursaadik Venemaal Arti Hilpus.

Venemaal on aga huvi esitada tavalise lepingu sõlmimist kui suurt läbimurret suhetes Läänega.

"Ei mingid sanktsioonid, piirangud, ei mingid kõvad avaldused Venemaa aadressil, mis selle russofoobse sõja raames tehakse, ei muuda inimeste arvamust ja tuju. Ja me töötame koos ka edaspidi, me arendame koostööd. Uskuge, sanktsioonid, need on ajutised," ütles Matvijenko.

Reaalsus aga näitab, et koostööprojektid on näiteks mitmel Saksamaa ja Venemaa regioonil. See aga ei takista kantsler Angela Merkelit toetada Venemaa-vastaste sanktsioonide pikendamist.

Toimetaja: Marek Kuul, Anton Aleksejev, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.