Matvijenko ootab piirilepinguga edasiminekuks Eesti-poolseid samme ({{commentsTotal}})

{{1495100640000 | amCalendar}}

Venemaa föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko pani vastutuse Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimiseks Eestile, kinnitades, et Moskva on teinud kõik selleks vajaliku.

"See küsimus on vaja esitada Eesti, mitte Vene poolele," ütles Matvijenko neljapäeval Pihkvas, vastates Eesti ajakirjaniku küsimusele, millal piirileping surnud punktist edasi liigub.

"Me oleme teinud kõik selleks, et see teema ära reguleerida. Loodame, et meie Eesti partnerid läbivad oma tee selle lepingu allkirjastamiseks," vahendas uudisteagentuur Interfax Matvijenko sõnu Pihkvas peetud rahvusvahelisel piiriäärsete regioonide foorumil.

Teatest ei selgunud, mida mõtles Matvijenko allkirjastamise all, kuna mõlemad riigid on piirilepped allkirjastanud ning need vajavad nüüd ratifitseerimist, milles Eesti parlament on kaugemale jõudnud kui Venemaa.

Välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.

Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu aga seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi.

Pärast aastaid kestnud vaheaega alustasid Eesti ja Venemaa 2013. aastal taas piirileppe teemal kõnelusi ning 2015. aasta 18. veebruaril allkirjastasid Paet ja Lavrov piirilepped teist korda.

Riigikogus läbis piirilepingu ratifitseerimine esimese lugemise 2015. aasta sügisel, edasiseks menetlemiseks jäi Eesti parlament ootama arenguid Venemaa parlamendis.

2016. aasta sügisel kokku tulnud Venemaa riigiduuma uus koosseis ei ole piirileppeid arutama asunud ehkki selle esindajad on lubanud nende kiiret ratifitseerimist.

Eesti ja Venemaa sõlmisid regionaalkoostöö lepingu

Eesti ja Venema sõlmisid täna piiriäärse ja regionaalkoostöö lepingu, mis peaks õhutama riikide regionaalseid koostööprojekte. Selleks, et neid oleks lihtsam ellu viia, luuakse valitsustevaheline komisjon. Allkirjastamistseremoonia toimus Pihkvas kolmandal piiriäärsete regioonide foorumil, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Allkirja andsid Eesti riigihalduse minister Mihhail Korb ja Venemaa asemajandusminister Aleksandr Tsõbulski.

"Jutt käib tüüpilisest lepingust, mis on näiteks Eesti ja Läti vahel sõlmitud, mille tulemusena on moodustatud valitsuste vaheline komisjon, mis tegeleb just piirkonna ja regioonide küsimuste lahendusega," selgitas Korb.

Regioonid peavad nüüd ise pakkuma koostööprojekte.

"Ma arvan, et niisugused valitsustevahelised komisjonid peavad olema praktilised. Me peame aitama neid projekte, millel pole võimalusi saada toetust kõrgel riigi tasemel," rääkis Tsõbulski.

Eelmise lepingu raames viidi ellu pea viiskümmend piiriäärset koostööprojekti, mis läksid kokku maksma 35 miljonit eurot. Lõviosa sellest rahast andis Euroopa Liit.

Venemaa-vastased sanktsioonid regionaalkoostöösse ei puutu.

"Niisuguse piiriülese koostöö jätkamine on ju ka täielikult kooskõlas Euroopa Liidu ja Venemaa suhete põhimõtetega nagu nad on Euroopa Liidu poolt mitte väga ammu deklareeritud. Just inimestevahelise koostöö ja praktiliste projektide puhul, mis on vastastikku kasulikud ja huvitavad, loetakse niisugust valikulist koostööd põhjendatuks ja vajalikuks," rääkis Eesti suursaadik Venemaal Arti Hilpus.

Venemaal on aga huvi esitada tavalise lepingu sõlmimist kui suurt läbimurret suhetes Läänega.

"Ei mingid sanktsioonid, piirangud, ei mingid kõvad avaldused Venemaa aadressil, mis selle russofoobse sõja raames tehakse, ei muuda inimeste arvamust ja tuju. Ja me töötame koos ka edaspidi, me arendame koostööd. Uskuge, sanktsioonid, need on ajutised," ütles Matvijenko.

Reaalsus aga näitab, et koostööprojektid on näiteks mitmel Saksamaa ja Venemaa regioonil. See aga ei takista kantsler Angela Merkelit toetada Venemaa-vastaste sanktsioonide pikendamist.

Toimetaja: Marek Kuul, Anton Aleksejev, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema