Matvijenko ootab piirilepinguga edasiminekuks Eesti-poolseid samme ({{commentsTotal}})

{{1495100640000 | amCalendar}}

Venemaa föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko pani vastutuse Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimiseks Eestile, kinnitades, et Moskva on teinud kõik selleks vajaliku.

"See küsimus on vaja esitada Eesti, mitte Vene poolele," ütles Matvijenko neljapäeval Pihkvas, vastates Eesti ajakirjaniku küsimusele, millal piirileping surnud punktist edasi liigub.

"Me oleme teinud kõik selleks, et see teema ära reguleerida. Loodame, et meie Eesti partnerid läbivad oma tee selle lepingu allkirjastamiseks," vahendas uudisteagentuur Interfax Matvijenko sõnu Pihkvas peetud rahvusvahelisel piiriäärsete regioonide foorumil.

Teatest ei selgunud, mida mõtles Matvijenko allkirjastamise all, kuna mõlemad riigid on piirilepped allkirjastanud ning need vajavad nüüd ratifitseerimist, milles Eesti parlament on kaugemale jõudnud kui Venemaa.

Välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.

Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu aga seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi.

Pärast aastaid kestnud vaheaega alustasid Eesti ja Venemaa 2013. aastal taas piirileppe teemal kõnelusi ning 2015. aasta 18. veebruaril allkirjastasid Paet ja Lavrov piirilepped teist korda.

Riigikogus läbis piirilepingu ratifitseerimine esimese lugemise 2015. aasta sügisel, edasiseks menetlemiseks jäi Eesti parlament ootama arenguid Venemaa parlamendis.

2016. aasta sügisel kokku tulnud Venemaa riigiduuma uus koosseis ei ole piirileppeid arutama asunud ehkki selle esindajad on lubanud nende kiiret ratifitseerimist.

Eesti ja Venemaa sõlmisid regionaalkoostöö lepingu

Eesti ja Venema sõlmisid täna piiriäärse ja regionaalkoostöö lepingu, mis peaks õhutama riikide regionaalseid koostööprojekte. Selleks, et neid oleks lihtsam ellu viia, luuakse valitsustevaheline komisjon. Allkirjastamistseremoonia toimus Pihkvas kolmandal piiriäärsete regioonide foorumil, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Allkirja andsid Eesti riigihalduse minister Mihhail Korb ja Venemaa asemajandusminister Aleksandr Tsõbulski.

"Jutt käib tüüpilisest lepingust, mis on näiteks Eesti ja Läti vahel sõlmitud, mille tulemusena on moodustatud valitsuste vaheline komisjon, mis tegeleb just piirkonna ja regioonide küsimuste lahendusega," selgitas Korb.

Regioonid peavad nüüd ise pakkuma koostööprojekte.

"Ma arvan, et niisugused valitsustevahelised komisjonid peavad olema praktilised. Me peame aitama neid projekte, millel pole võimalusi saada toetust kõrgel riigi tasemel," rääkis Tsõbulski.

Eelmise lepingu raames viidi ellu pea viiskümmend piiriäärset koostööprojekti, mis läksid kokku maksma 35 miljonit eurot. Lõviosa sellest rahast andis Euroopa Liit.

Venemaa-vastased sanktsioonid regionaalkoostöösse ei puutu.

"Niisuguse piiriülese koostöö jätkamine on ju ka täielikult kooskõlas Euroopa Liidu ja Venemaa suhete põhimõtetega nagu nad on Euroopa Liidu poolt mitte väga ammu deklareeritud. Just inimestevahelise koostöö ja praktiliste projektide puhul, mis on vastastikku kasulikud ja huvitavad, loetakse niisugust valikulist koostööd põhjendatuks ja vajalikuks," rääkis Eesti suursaadik Venemaal Arti Hilpus.

Venemaal on aga huvi esitada tavalise lepingu sõlmimist kui suurt läbimurret suhetes Läänega.

"Ei mingid sanktsioonid, piirangud, ei mingid kõvad avaldused Venemaa aadressil, mis selle russofoobse sõja raames tehakse, ei muuda inimeste arvamust ja tuju. Ja me töötame koos ka edaspidi, me arendame koostööd. Uskuge, sanktsioonid, need on ajutised," ütles Matvijenko.

Reaalsus aga näitab, et koostööprojektid on näiteks mitmel Saksamaa ja Venemaa regioonil. See aga ei takista kantsler Angela Merkelit toetada Venemaa-vastaste sanktsioonide pikendamist.

Toimetaja: Marek Kuul, Anton Aleksejev, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: