Tööandjad tegid 11 ettepanekut majanduse ausamaks muutmiseks ({{commentsTotal}})

Mõne aasta tagune MTA kampaania
Mõne aasta tagune MTA kampaania "Maksmata maksud jätavad jälje". Autor/allikas: emta.ee

Kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit esitasid neljapäeval justiitsministeeriumile 11 ettepanekut, millega saaks nende arvates leevendada maksejõuetusõigusega seotud probleeme ja tagada ausamat ettevõtluskeskkonda.

Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul teeb ettevõtjatele jätkuvalt muret ebaausa konkurentsi levik pahatahtlike maksejõuetuste kaudu.

„Aus ja läbipaistev majanduskeskkond on see, mida ettevõtjad soovivad ja on valmis koos ministeeriumide ja riigiasutustega selleks ka konkreetseid samme võtma – rääkimine üksi ettevõtjat ei aita,“ sõnas Palts.

Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul on nende ettepanekud justiitministeeriumile hea lähtekoht, mida võimalike meetmete väljatöötamisel aluseks võtta. Samas möönis ta, et ettepanekud vajavad veel analüüsi ja mõjude hindamist.

Tööandjate ettepanekud:

  • Tõhusam järelevalve majandusaasta aruande esitamise kohustuse üle, seejuures piirangud äriühingutele, kes pole tähtaegselt aruannet esitanud. Näiteks seada piirangud hangetel osalemiseks ja peatada majandustegevuse luba kuni aruanne on esitatud.
  • Äriühingu vabatahtliku lõpetamise lihtsustamine, sest äriühingu lõpetamine on keeruline ja ajamahukas. Üheks võimaluseks on lubada äriühingu lõpetamise protsessi kiiremini läbi viia kui minimaalselt kuue kuu jooksul.
  • Võlgniku vastutus äriühingute jagunemise ja ühinemise protsessis. Äriühingute jagunemine ja ühinemine ei peaks välistama võlgniku karistusõiguslikku vastutust. Selleks on erinevaid lahendusi. Näiteks teatud erandlikel juhtudel tuleks keelata äriühingu jagunemine ja ühinemine, näiteks kriminaalmenetluse tagamiseks või kui äriühingul puudub juhatus.
  • Maksejõuetusombudsmani institutsiooni loomine, kes hakkaks teostama riiklikku järelevalvet pankrotimenetlustes ja teatud juhtudel võtaks üle pankrotimenetluse kulud. Seeläbi on põhjendatud juhtudel võimalik kindlaks teha maksejõuetuse põhjused ning vajaduse korral ka maksejõuetuse põhjustanud isikud vastutusele võtta.
  • Ettevõtte asutamise piirangu kehtestamine füüsilisele isikule, kui isik on juhatuse liige äriühingus, mis ei ole aasta jooksul või korduvalt esitanud majandusaasta aruannet või on jätnud maksuametile esitamata maksudeklaratsioonid.
  • Tagada, et igal ettevõttel oleks juhatuse liige, sest vastasel juhul võib puududa isik, kes vastutab näiteks pankrotiavalduse esitamise eest, kui ühing on maksejõuetu.
  • Ärikeelu kohaldamise lihtsustamine, sätestades seaduses lahtine loetelu, millal võlgnikust äriühingu juhatuse liikmele pankrotimenetluse ajal ärikeeldu kindlasti kohaldatakse. Näiteks varasemad ärikeelud, korduv majandusaasta aruande või maksudeklaratsioonide esitamata jätmine, põhjendamatud väljamaksed või pankrotiavaldusega venitamine.
  • Vara tagasivõitmise tähtaja peatamine saneerimisel, sest praeguse korra järgi võib ettevõtja saneerimismenetluse ajal pahatahtlikult vara võõrandada, mida ei ole võimalik järgnevas pankrotimenetluses tagasi võita, sest tagasivõitmise tähtajad võivad möödas olla.
  • Vältida juhtusid, mil juriidiline isik lõpetatakse ja kustutatakse registrist vaatamata pooleliolevale kohtumenetlusele või õigustatud isiku pikendamise taotlusele pankrotiavalduse menetluse raugemisel, kuna seadus näeb raugemisel ette likvideerimise kahe kuu jooksul.
  • Kohtutäiturite täitemenetlusandmete avalikustamine sarnaselt maksuvõlale, eelkõige täitemenetluse alustamise fakt ning võlasumma. Praegu on kohtuotsused avalikud ning kättesaadavad Riigi Teatajas, kuid see pole piisavalt operatiivne.
  • Juriidilise isiku aadressi kontrollimine, sest praegu on võimalik ettevõtte juriidiliseks aadressiks määrata asukoht, mida tegelikkuses ei eksisteeri või on tegu maatükiga, kus ettevõte füüsiliselt tegutseda ei saakski (näiteks ehitiseta põllumaa). Pahatihti seda ka tehakse, mistõttu ei suudeta ettevõttele vajalikke dokumente kätte toimetada ning maksejõuetuse eest vastutavaid isikuid üles leida.

Toimetaja: Karin Koppel



Soomest tuleb endiselt rohkem reisijaid Tallinna kui Eestist Helsingisse sõidab.Soomest tuleb endiselt rohkem reisijaid Tallinna kui Eestist Helsingisse sõidab.
Tallinna-Helsingi liini suuremad laevad sörgivad kasvava nõudluse sabas

Kuigi kiirlaevu tuleb Tallinna-Helsingi liinile üha juurde, on ka nende täituvus jätkuvalt tõusuteel. Populaarsematel päevadel või kellaaegadel võib juhtuda, et piletid on täielikult välja müüdud, sest nõudlus üha kasvab.

Nahaarst: päikesekreemide peale lootma jääda ei saa

Soojade ilmade ja selge taeva mõjul on kannatada saanud juba ilmselt nii mõnegi eestlase hell nahk. Ainult päikesekreemide kaitsvale mõjule Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst Pille Konno sõnul loota ei tohiks.

SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.