Europarlament kritiseeris liiga aeglast põgenike ümberpaigutamist ({{commentsTotal}})

{{1495115940000 | amCalendar}}

Euroopa Parlament ütles neljapäeval vastu võetud resolutsioonis, et Euroopa Liidu riigid peavad täitma oma kohustuse ning võtma vastu varjupaigataotlejaid Kreekast ja Itaaliast, seades prioriteediks saatjata alaealised.

Parlament toob välja, et Soome ja Malta on ainsad EL-i liikmesriigid, mis on varjupaigataotlejate ümberpaigutamisel graafikus. Parlamendi hinnangul peab Euroopa Komisjon kaaluma rikkumismenetluste algatamist, samuti peaks pikendama ümberpaigutamismeetmeid Dublini varjupaigasüsteemi reformimiseni.

Parlamendi saadikud mõistavad hukka selle, et hoolimata kokkuleppest viia 160 000 pagulast Itaaliast ja Kreekast teistesse liikmesriikidesse 2017. aasta septembriks, on liikmesriigid ümber paigutanud vaid 11 protsenti inimestest ehk 16. mai seisuga 18 770 inimest. Saadikud avaldavad resolutsioonis pettumust solidaarsuse ja vastutuse jagamise puudumise pärast.

Resolutsioonis, mis võeti vastu häältega: 398 poolt, 134 vastu, 41 erapooletut, kutsub parlament EL-i liikmesriike austama võetud kohustusi ja seadma prioriteediks peredeta lapsed ja teised haavatavad varjupaigataotlejad. Saadikud juhivad tähelepanu asjaolule, et vaid üks saatjata alaealine on tänaseks ümber paigutatud.

Saadikud kritiseerivad mitmeid liikmesriike väga piiravate ja diskrimineerivate praktikate pärast, nagu vaid üksikute emade ümberpaigutamine või teatud rahvuste välja arvamine ja väga ulatuslik julgeolekukontroll.

Enamik riike on ikka veel kaugel kokkulepitud sihtarvudest. Neli riiki on ümber paigutanud inimesi vaid väga piiratud määral ja kaks liikmesriiki - Poola ja Ungari - ei osale ümberpaigutamises üldse, ütlevad saadikud.

Nad leiavad, et isegi kui ümberpaigutamise sihtarvu ei saavutata septembriks, peavad EL-i riigid jätkama ümberpaigutamist. Samuti teevad nad ettepaneku laiendada ümberpaigutamise mehhanismi, kuni uus Dublini määrus vastu võetakse.

Eesti pole Itaaliast põgenikke ümber paigutanud julgeoleku tõttu

Euroopa Liidu siseministrid arutavad neljapäeval Brüsselis, kuidas paremini rändekriisiga toime tulla. Poliitiliselt üks tundlikumaid teemasid on ühise varjupaigasüsteemi reform, mis näeb ette rändesurve alla sattunud riigist põgenike kiiret ümberpaigutamist teistesse liikmesriikidesse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kõige pakilisemat abi on hetkel vaja Itaalial, kuhu ainuüksi viimasel nädalavahetusel saabus üle 500 paadipõgeniku. Samas pole Eesti Itaaliast ümber paigutanud ainsatki põgenikku.

Eesti ja Iirimaa puhul kritiseeritakse väga ulatuslikku julgeolekukontrolli, mistõttu pole Eesti vastu võtnud ainsatki põgenikku Itaaliast, samas kui Kreekast on ümberpaigutatud ligi 150 abivajajat.

"Me kindlasti tahame tagada oma kodanikele ja inimestele avalikku korda ja julgeolekut. Minu jaoks on tihti mõistetamatu, miks Itaalia ei taha minna normaalset läbirääkimiste teed. See ei anna neile mingit täiendavat halduskoormust. Nii me teeme Kreekas ja Türgis, kus meie inimesed vestlevad ja annavad mingisuguse suurema turvagarantii nende isikute suhtes, kes tulevad Eestisse," selgitas siseminister Andres Anvelt "Aktuaalsele kaamerale" Brüsselis.

Anvelti sõnul ei tähenda see siiski, et Itaalia võimude tegevust ei saaks usaldada. "Aga meie spetsialistid räägivad, on meie tehnoloogiate ja ettevalmistustega, selgitavad nende inimeste tausta ja garanteerivad selle, et julgeolekuoht ja avaliku korra oht oleks minimaalne," lisas ta.

Kui pealinnad paari nädala jooksul tegutsema ei hakka, siis lubab Euroopa Komisjon alustada rikkumismenetlust.

Siseministrid püüavad leida lahendusi

ERR-i korrespondent Brüsselis Johannes Tralla rääkis "Aktuaalses kaameras", et siseministrid ja arenguabiga tegelevad ministrid peavad Brüsselis arutelu, kus püütakse Komisjoni väljapakutud varjupaigasüsteemi reformile lähemale liikuda.

Komisjoni pakutud reform näeb rändekriisi korral ette kiiret põgenike ümberpaigutamist. Visegrádi riigid on aga igasuguse automaatse solidaarsuse vastu.

Kreeka ja Itaalia arvavad, et ümber tuleks jagada suurem osa neile saabuvatest inimestest. Siseministrid on seda küsimust arutanud aasta aega, kuid üsna tulemusetult. Seega jääb poliitiliselt erakordselt tundlik teema tõenäoliselt Eesti eesistumise ajaks.

Massiline põgeniketulv sai järsult hoo sisse 2014. aastal, mil ISIS laiendas Süürias jõuliselt oma haaret. Sellest ajast on Euroopasse jõudnud rohkem kui 1,6 miljonit inimest, kes on soovinud siin asüüli taotleda.

Käesoleva aasta jooksul on ÜRO andmeil tulnud üle Vahemere rohkem kui 55 tuhat põgenikku. Samal ajal on teekonnal surma saanud rohkem kui 1300 inimest.

Pärast Euroopa Liidu ja Türgi vastuolulist lepet rändekriisi ohjeldamiseks on põgenikevoog Kreekasse küll oluliselt vähenenud, aga nüüd sihitakse Itaaliat. Alates selle aasta algusest on Itaaliasse saabunud üle 45 tuhande põgeniku, mis on aastataguse ajaga võrreldes 40 protsenti rohkem.

Kreekasse on käesoleva aasta jooksul jõudnud veidi üle kuue tuhande põgeniku. Samas on Kreeka põgenikelaagrites endiselt oma saatust ootamas rohkem kui 60 tuhat inimest.

Euroopasse otsitakse endiselt pääsu ka Hispaania kaudu. Pelgalt tänavu kolme esimese kuuga saabus Aafrikast Hispaaniasse rohkem kui neli tuhat immigranti ning seejuures Kanaari saartele 74. Hispaania näitajate seas ei ole aga veel kevadkuude andmeid, mistõttu võib arvata, et praeguseks on need numbrid veelgi suuremad.

Toimetaja: Merili Nael, Johannes Tralla



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: