Europarlament kritiseeris liiga aeglast põgenike ümberpaigutamist ({{commentsTotal}})

{{1495115940000 | amCalendar}}

Euroopa Parlament ütles neljapäeval vastu võetud resolutsioonis, et Euroopa Liidu riigid peavad täitma oma kohustuse ning võtma vastu varjupaigataotlejaid Kreekast ja Itaaliast, seades prioriteediks saatjata alaealised.

Parlament toob välja, et Soome ja Malta on ainsad EL-i liikmesriigid, mis on varjupaigataotlejate ümberpaigutamisel graafikus. Parlamendi hinnangul peab Euroopa Komisjon kaaluma rikkumismenetluste algatamist, samuti peaks pikendama ümberpaigutamismeetmeid Dublini varjupaigasüsteemi reformimiseni.

Parlamendi saadikud mõistavad hukka selle, et hoolimata kokkuleppest viia 160 000 pagulast Itaaliast ja Kreekast teistesse liikmesriikidesse 2017. aasta septembriks, on liikmesriigid ümber paigutanud vaid 11 protsenti inimestest ehk 16. mai seisuga 18 770 inimest. Saadikud avaldavad resolutsioonis pettumust solidaarsuse ja vastutuse jagamise puudumise pärast.

Resolutsioonis, mis võeti vastu häältega: 398 poolt, 134 vastu, 41 erapooletut, kutsub parlament EL-i liikmesriike austama võetud kohustusi ja seadma prioriteediks peredeta lapsed ja teised haavatavad varjupaigataotlejad. Saadikud juhivad tähelepanu asjaolule, et vaid üks saatjata alaealine on tänaseks ümber paigutatud.

Saadikud kritiseerivad mitmeid liikmesriike väga piiravate ja diskrimineerivate praktikate pärast, nagu vaid üksikute emade ümberpaigutamine või teatud rahvuste välja arvamine ja väga ulatuslik julgeolekukontroll.

Enamik riike on ikka veel kaugel kokkulepitud sihtarvudest. Neli riiki on ümber paigutanud inimesi vaid väga piiratud määral ja kaks liikmesriiki - Poola ja Ungari - ei osale ümberpaigutamises üldse, ütlevad saadikud.

Nad leiavad, et isegi kui ümberpaigutamise sihtarvu ei saavutata septembriks, peavad EL-i riigid jätkama ümberpaigutamist. Samuti teevad nad ettepaneku laiendada ümberpaigutamise mehhanismi, kuni uus Dublini määrus vastu võetakse.

Eesti pole Itaaliast põgenikke ümber paigutanud julgeoleku tõttu

Euroopa Liidu siseministrid arutavad neljapäeval Brüsselis, kuidas paremini rändekriisiga toime tulla. Poliitiliselt üks tundlikumaid teemasid on ühise varjupaigasüsteemi reform, mis näeb ette rändesurve alla sattunud riigist põgenike kiiret ümberpaigutamist teistesse liikmesriikidesse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kõige pakilisemat abi on hetkel vaja Itaalial, kuhu ainuüksi viimasel nädalavahetusel saabus üle 500 paadipõgeniku. Samas pole Eesti Itaaliast ümber paigutanud ainsatki põgenikku.

Eesti ja Iirimaa puhul kritiseeritakse väga ulatuslikku julgeolekukontrolli, mistõttu pole Eesti vastu võtnud ainsatki põgenikku Itaaliast, samas kui Kreekast on ümberpaigutatud ligi 150 abivajajat.

"Me kindlasti tahame tagada oma kodanikele ja inimestele avalikku korda ja julgeolekut. Minu jaoks on tihti mõistetamatu, miks Itaalia ei taha minna normaalset läbirääkimiste teed. See ei anna neile mingit täiendavat halduskoormust. Nii me teeme Kreekas ja Türgis, kus meie inimesed vestlevad ja annavad mingisuguse suurema turvagarantii nende isikute suhtes, kes tulevad Eestisse," selgitas siseminister Andres Anvelt "Aktuaalsele kaamerale" Brüsselis.

Anvelti sõnul ei tähenda see siiski, et Itaalia võimude tegevust ei saaks usaldada. "Aga meie spetsialistid räägivad, on meie tehnoloogiate ja ettevalmistustega, selgitavad nende inimeste tausta ja garanteerivad selle, et julgeolekuoht ja avaliku korra oht oleks minimaalne," lisas ta.

Kui pealinnad paari nädala jooksul tegutsema ei hakka, siis lubab Euroopa Komisjon alustada rikkumismenetlust.

Siseministrid püüavad leida lahendusi

ERR-i korrespondent Brüsselis Johannes Tralla rääkis "Aktuaalses kaameras", et siseministrid ja arenguabiga tegelevad ministrid peavad Brüsselis arutelu, kus püütakse Komisjoni väljapakutud varjupaigasüsteemi reformile lähemale liikuda.

Komisjoni pakutud reform näeb rändekriisi korral ette kiiret põgenike ümberpaigutamist. Visegrádi riigid on aga igasuguse automaatse solidaarsuse vastu.

Kreeka ja Itaalia arvavad, et ümber tuleks jagada suurem osa neile saabuvatest inimestest. Siseministrid on seda küsimust arutanud aasta aega, kuid üsna tulemusetult. Seega jääb poliitiliselt erakordselt tundlik teema tõenäoliselt Eesti eesistumise ajaks.

Massiline põgeniketulv sai järsult hoo sisse 2014. aastal, mil ISIS laiendas Süürias jõuliselt oma haaret. Sellest ajast on Euroopasse jõudnud rohkem kui 1,6 miljonit inimest, kes on soovinud siin asüüli taotleda.

Käesoleva aasta jooksul on ÜRO andmeil tulnud üle Vahemere rohkem kui 55 tuhat põgenikku. Samal ajal on teekonnal surma saanud rohkem kui 1300 inimest.

Pärast Euroopa Liidu ja Türgi vastuolulist lepet rändekriisi ohjeldamiseks on põgenikevoog Kreekasse küll oluliselt vähenenud, aga nüüd sihitakse Itaaliat. Alates selle aasta algusest on Itaaliasse saabunud üle 45 tuhande põgeniku, mis on aastataguse ajaga võrreldes 40 protsenti rohkem.

Kreekasse on käesoleva aasta jooksul jõudnud veidi üle kuue tuhande põgeniku. Samas on Kreeka põgenikelaagrites endiselt oma saatust ootamas rohkem kui 60 tuhat inimest.

Euroopasse otsitakse endiselt pääsu ka Hispaania kaudu. Pelgalt tänavu kolme esimese kuuga saabus Aafrikast Hispaaniasse rohkem kui neli tuhat immigranti ning seejuures Kanaari saartele 74. Hispaania näitajate seas ei ole aga veel kevadkuude andmeid, mistõttu võib arvata, et praeguseks on need numbrid veelgi suuremad.

Toimetaja: Merili Nael, Johannes Tralla



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema