Reinsalu kavandab notarite ja kohtutäiturite sissetulekute avalikustamist ({{commentsTotal}})

Notarite ja kohtutäiturite töötasud võivad muutuda avalikuks.
Notarite ja kohtutäiturite töötasud võivad muutuda avalikuks. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) püüab kriitikat pälvinud asjaollu, et notarite sissetulekud on täiesti varjatud, tuua leevendust, algatades notarite ja kohtutäiturite sissetulekute avaldamise väljatöötamise kavatsuse.

ERR kirjutas juba aasta algul, et notarite ja kohtutäiturite sissetulekud on avalikkusele täiesti kättesaamatu info. Ülevaade sissetulekutest pole kättesaadav ei notari ega büroode kaupa, isegi mitte ühe koondnumbrina - selles riigi hallatavas valdkonnas on avalikkusel täielik teadmatus. Justiitsministeerium on selle eest kriitikat pälvinud ning saanud aru, et olukorda tuleks muuta.

Ministeerium tõdebki oma väljatöötamiskavatsuses: "Läbi meediakajastuste on avalik huvi viimasel ajal suurenenud ning ühiskonnal on tekkinud soov saada teada, kui palju teenivad notarid riigi poolt delegeeritud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande täitmise eest ning kohtutäiturid riigi poolt delegeeritud riikliku sunni rakendamise eest."

Notarite ja kohtutäiturite töökohtade arv on riigi poolt reguleeritud: tänavuse veebruari seisuga on notareid ametis 93 ja kohtutäitureid 46. Kuidas nende sissetulekuid avalikustada, on veel otsustamata, kuid ministeerium on välja pakkunud neli varianti.

Üks versioon on, et notarite ja kohtutäiturite sissetulekud avalikustatakse individuaalselt, st kõikide notarite ja kohtutäiturite sissetulekud muutuksid avalikuks. Teise versiooni kohaselt avalikustatakse notarite sissetulekud piirkonniti, aga kohtutäiturite sissetulekud linnade kaupa (sissetulekud 15 linnas). Kolmas variant on avalikustada kõigi 93 notari ja 46 kohtutäituri kogu ametipidamise tulemusena saadud sissetulekud kummagi valdkonna kaupa kokku. Kõige tagasihoidlikuma plaani kohaselt avalikustatakse aga ainult notarite kogu ametipidamise tulemusena saadud tasude kogusumma.

Mastaapidest aimu saamiseks: notarid tegid 2016. aastal umbes 292 000 ametitoimingut, mille kõigi pealt maksid inimesed notaritasusid. Kohtutäituritel seevastu oli tänavuse märtsi kokku umbes 160 000 täitemenetlusvõlgnikku, kelle varade realiseerimise pealt nad oma sissetuleku teenivad.

Väljatöötamiskavatsuse peale saavad huvigrupid avaldada arvamust, kas sissetulekute avalikustamine on üldse vajalik ning välja pakkuda sobivaimat võimalust selle tegemiseks. Arvamust oodatakse Notarite Kojalt, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt, andmekaitse inspektsioonilt ja õiguskantslerilt.

Eelnõu loodetakse valmis saada septembriks ja õigusakt võiks jõustuda järgmise aasta märtsist.

Toimetaja: Merilin Pärli



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema