Põlva- ja Võrumaa asuvad koos ühistransporti korraldama ({{commentsTotal}})

Kuigi maanteeamet sooviks maavalitsuste sulgemise järel koondada ühistranspordi korraldamise olemasolevatesse ühistranspordikeskustesse, eelistavad maavalitsused jätkata omal jõul. Põlva ja Võru maavalitsus jõudsid aga kokkuleppele maakondadeülese Kagu ühistranspordikeskuse loomises.

Maanteeameti hinnangul võiks kogu Lõuna-Eesti liituda Jõgeva ühistranspordikeskusega. Põlva ja Võru maavalituste hinnangul tähendaks see aga Exceli-tabelite põhiseid otsuseid, mis ei pruugi suuta arvestada kohapealsete oludega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See, et Exceli tabeli kaudu hakkame analüüsima, kus meie kohalikud inimesed käivad, me ausalt öeldes väga tõepäraseks stsenaariumiks ei pea. Et teada, kuhu inimesed liiguvad, peame olema kohapeal kohe kättesaadavad," rääkis Võru maavalitsuse maasekretär Eveli Kuklane.

Võrumaal on kokku 51, Põlvamaal aga 185 bussiliini, millel sõitvad bussid läbivad aastas Võrumaal 1,7 ning Põlvamaal 2,1 miljonit liinikilomeetrit. Alates 2018. aasta algusest peaks hakkama neid bussiliine haldama loodav kahe maakonna ülene Kagu ühistranspordikeskus.

"See koostöö on hästi loogiline. Meil on umbes veerandsada liini nii-öelda üksteise suunas, mille osas on võimalik koostööd tehes mõistlikumaid lahendusi saavutada. Samas on meil mõlemal piirkonnal ka ühine tõmbekeskus Tartu ja tegelikult saavutame selle, et inimesed saavad rohkem ja paremini sõita," selgitas Põlva maavanem Igor Taro.

Praegu on kohalikel elanikel ühistranspordile kaks peamist etteheidet: esiteks ei võmalda olevasolevad liinid jõuda kaugematest kohtadest keskustesse õigeks ajaks tööle ega kooli, teiseks on maaliinid liiga pikad ja seega ka ajakulukad, mistõttu eelistatakse bussidele autosid.

"Linnaliini transport, ma arvan, rahuldab, aga kui on vaja käia maale, siis sinna on küllaltki raske bussiga saada. Läbi Võru käib tavalilselt nii, et lähed Põlvast Võrru, siis Võrus ootad ja siis sõidad mingi väikese bussiga edasi," rääkis kohalik elanik Heli Puusepp.

Maavalitsuste kinnitusel peaks tulevikus see olukord paranema, kuna loodav ühistranspordikeskus võimaldab edaspidi hoida kokku ka halduskuludelt.

"Saab vabanevad vahendid - tegu on kümnete tuhande eurodega - paigutada liinivõrgu arendamisse," arvas Taro.

MTÜ Kagu Ühistranspordikeskuse loomisega loodetakse lõpusirgele jõuda sügiseks.

 

Toimetaja: Merili Nael



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema