Limonaaditootjad viisid suhkrumaksuvaidluse Euroopa Komisjoni ({{commentsTotal}})

Limonaadipudelid.
Limonaadipudelid. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Karastusjookide tootjate liit otsustas Euroopa Komisjoni poole pöörduda, kuna nende hinnangul on niinimetatud limonaadimaksu näol tegemist keelatud riigiabiga, mis annab konkureerivatele toodetele eelise.

Karastusjookide tootjate liidu juhatuse liige Nele Normak ütles "Aktuaalsele kaamerale", et karastusjoogid või mahlajoogid on sarnased, neid võib võtta vahepaladena jogurtijookidele või keefirijookidele.

"Suures piires me ikkagi vaatame seda, kuhu on lisatud lisasuhkur. Need on need tootegrupid, mis peaksid olema võrdselt koheldavad," sõnas Normak.

Lisaks ollakse rahulolematud eelnõu koostamise protsessiga ning mõjuanalüüside puudumisega.

Rahandusministeerium sai kaebuse esitamisest teada meedia vahendusel.

"Me teame mõningaid seisukohti, mis nii Soraineni tehtud analüüsis kui ka karastusjookide tootjate liidu esindajate poolt välja öeldud argumendid olid," märkis rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.

"Seal oli teatud faktivigu ja seal oli ka küsitavusi argumenteerimises, aga kuna ma ei ole näinud seda viimast kaebust, siis ma ei tea, kas need samad argumendid on ka seal," lisas ta.

Kas Euroopa Komisjon kaebuse ka menetlusse võtab, selgub paari nädala jooksul.

"Kahjuks riigiabi kaasuste küsimused on üpris keerulised, siin ei võtaks ennustada, aga omalt poolt oleme teinud kõik, et see oleks veavaba," nentis Jegorov.

Kui komisjon teeks tootjatele kasuliku otsuse, kannataks ilmselt eelkõige piimasektor, kellelt maksustamata toodete kaudu saadud riigiabi tagasi nõuda tuleks.

Vandeadvokaat ja karastusjookide tootjate liidu esindaja Allar Jõks märkis, et lisaks on võimalik trahvi määramine ka Eesti riigile.

"Loomulikult on ka võimalik, et kui mõned ettevõtted leiavad, et nende konkurentsiolukord on seetõttu halvenenud, võivad nemad esitada kahjunõude," lisas ta.

Magustatud joogi maksu seaduseelnõu on kavandatud jõustuma järgmise aasta 1. jaanuaril.

Toimetaja: Karin Koppel



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema