Limonaaditootjad viisid suhkrumaksuvaidluse Euroopa Komisjoni ({{commentsTotal}})

Limonaadipudelid.
Limonaadipudelid. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Karastusjookide tootjate liit otsustas Euroopa Komisjoni poole pöörduda, kuna nende hinnangul on niinimetatud limonaadimaksu näol tegemist keelatud riigiabiga, mis annab konkureerivatele toodetele eelise.

Karastusjookide tootjate liidu juhatuse liige Nele Normak ütles "Aktuaalsele kaamerale", et karastusjoogid või mahlajoogid on sarnased, neid võib võtta vahepaladena jogurtijookidele või keefirijookidele.

"Suures piires me ikkagi vaatame seda, kuhu on lisatud lisasuhkur. Need on need tootegrupid, mis peaksid olema võrdselt koheldavad," sõnas Normak.

Lisaks ollakse rahulolematud eelnõu koostamise protsessiga ning mõjuanalüüside puudumisega.

Rahandusministeerium sai kaebuse esitamisest teada meedia vahendusel.

"Me teame mõningaid seisukohti, mis nii Soraineni tehtud analüüsis kui ka karastusjookide tootjate liidu esindajate poolt välja öeldud argumendid olid," märkis rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.

"Seal oli teatud faktivigu ja seal oli ka küsitavusi argumenteerimises, aga kuna ma ei ole näinud seda viimast kaebust, siis ma ei tea, kas need samad argumendid on ka seal," lisas ta.

Kas Euroopa Komisjon kaebuse ka menetlusse võtab, selgub paari nädala jooksul.

"Kahjuks riigiabi kaasuste küsimused on üpris keerulised, siin ei võtaks ennustada, aga omalt poolt oleme teinud kõik, et see oleks veavaba," nentis Jegorov.

Kui komisjon teeks tootjatele kasuliku otsuse, kannataks ilmselt eelkõige piimasektor, kellelt maksustamata toodete kaudu saadud riigiabi tagasi nõuda tuleks.

Vandeadvokaat ja karastusjookide tootjate liidu esindaja Allar Jõks märkis, et lisaks on võimalik trahvi määramine ka Eesti riigile.

"Loomulikult on ka võimalik, et kui mõned ettevõtted leiavad, et nende konkurentsiolukord on seetõttu halvenenud, võivad nemad esitada kahjunõude," lisas ta.

Magustatud joogi maksu seaduseelnõu on kavandatud jõustuma järgmise aasta 1. jaanuaril.

Toimetaja: Karin Koppel



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: