Mogherini sõnul võidakse EL-i sõjaline peakorter avada lähipäevil ({{commentsTotal}})

{{1495126500000 | amCalendar}}

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini ütles neljapäeval, et erimeelsused ühenduse sõjalise peakorteri osas on lahendatud ning see võidakse ametlikult käivitada mõne päeva jooksul.

"Minu arusaamist mööda on see lõpetatud. Ma saan aru, et meil on mõned päevad aega, et saada paika ametlik tekst," ütles Mogherini ajakirjanikele pärast kaitseministrite kohtumist Brüsselis.

Ta rõhutas, et märtsis kõigi 28 liikmesriigi poolt vastu võetud poliitilist otsust rajada sõjalise planeerimis- ja juhtimisvõime üksus (Military Planning and Conduct Capability -- MPCC) ei ole mingit põhjust seisma jätta või taasavada.

Oodatakse, et pärast seda, kui EL-i välisministrid teksti esmaspäeval heaks kiitsid, võidakse ametlikust avamisest teatada neljapäeval. Kaitseministrite heaks kiidetud avalduses on öeldud, et MPCC hakkab tegelema planeerimisega strateegilisel tasandil.

Loodav keskus hakkab esialgu koordineerima kolme mittetäidesaatvat sõjalist missiooni, andes väljaõpet Mali, Kesk-Aafrika Vabariigi ja Somaalia valitsusvägedele.

Mogherini on juhtinud püüdlusi selle nimel, et EL võtaks palju ulatuslikuma rolli kaitse ja julgeoleku julgeolekuvaldkonnas nüüd, kus USA pühendumus Euroopa julgeolekule on president Donald Trump ajal ebamäärasemaks muutunud.

Ka Euroopat tabanud põgenikekriis ja ISIS-e terroriünnakud on EL-i ajendanud rohkem panustama.

EL-ist lahkuv tuumarelvastatud ja ÜRO vetoõigusega Suurbritannia on seni vastustanud igasuguseid samme EL-i armee võimaliku loomise suunas ja pidanud kaitsevaldkonnas NATO-t EL-i suhtes kaugelt prioriteetsemaks.

Küsimusele brittide rolli kohta Euroopa julgeolekus vastas Mogherini, et kõik osapooled eeldavad, et London täidab oma osa kuni ametliku lahkumiseni täielikult ning ka seejärel võib jääda osaks EL-i julgeolekustruktuurist ja sõjalistest operatsioonidest.

"Endastmõistetavalt, kui sa ei ole enam liikmesriik, ei saa sa osaleda ostsustusprotsessis, kuid saad osaleda missioonides," lisas ta.

Riigid soovivad kaitsevõimet suurendada mitme algatusega

Euroliidu riigid soovivad mitme algatusega suurendada oma kaitsevõimet, tugevdada selles vallas omavahelist koostööd ja koostööd NATO-ga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa Liidu lahingugrupid ehk 1500-mehelised kiirreageerimisüksused on hästi nähtav kaitsekoostöö näide. Ka Eesti panustab Põhjala lahingugruppi. Samas on lahingugrupid ka näide sellest, et kümnekonna tegutsemisaasta jooksul ei ole neid kordagi päriselus kasutatud. Üks oluline takistus on olnud see, et kulude jagamises pole kokku lepitud.

"Ühise rahastamise põhimõte tuleb leppida kokku selle aasta jooksul, et võtta need lahingugrupid, mis on nagu luksuslikud tuletõrjemasinad, aga nad on garaažis, me ei ole võimelised neid välja ajama, et neid kasutada tulekahjude kustutamisel," rääkis kaitseminister Margus Tsahkna.

Koostöö riigikaitse alal ei ole viimase ajani olnud Euroopa Liidus oluline teema. Nüüd on. Kaitseministrid rääkisid neljapäevaasel kohtumisel Brüsselis alalise struktureeritud koostöö ehk PESCO käivitamisest, räägitakse investeeringutest kaitsetööstusse ja arendustegevusse, küberkaitsest ja paljust muust.

"See ei ole Euroopa Liidu militariseerimine. Vastupidi, see on ratsionaalne, tõhus ja ühine kaitsealane tegevus. Euroopa Liidu riigid peavad üle saama selle valdkonna fragmenteeritusest ja kasutama kõiki võimalusi, mis meil on," rääkis Mogherini.

Koostöö puudumisel on Mogherini sõnul hind ja seda Euroopa kahjuks.

Toimetaja: Merili Nael, Epp Ehand

Allikas: ERR/BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema