Mogherini sõnul võidakse EL-i sõjaline peakorter avada lähipäevil ({{commentsTotal}})

{{1495126500000 | amCalendar}}

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini ütles neljapäeval, et erimeelsused ühenduse sõjalise peakorteri osas on lahendatud ning see võidakse ametlikult käivitada mõne päeva jooksul.

"Minu arusaamist mööda on see lõpetatud. Ma saan aru, et meil on mõned päevad aega, et saada paika ametlik tekst," ütles Mogherini ajakirjanikele pärast kaitseministrite kohtumist Brüsselis.

Ta rõhutas, et märtsis kõigi 28 liikmesriigi poolt vastu võetud poliitilist otsust rajada sõjalise planeerimis- ja juhtimisvõime üksus (Military Planning and Conduct Capability -- MPCC) ei ole mingit põhjust seisma jätta või taasavada.

Oodatakse, et pärast seda, kui EL-i välisministrid teksti esmaspäeval heaks kiitsid, võidakse ametlikust avamisest teatada neljapäeval. Kaitseministrite heaks kiidetud avalduses on öeldud, et MPCC hakkab tegelema planeerimisega strateegilisel tasandil.

Loodav keskus hakkab esialgu koordineerima kolme mittetäidesaatvat sõjalist missiooni, andes väljaõpet Mali, Kesk-Aafrika Vabariigi ja Somaalia valitsusvägedele.

Mogherini on juhtinud püüdlusi selle nimel, et EL võtaks palju ulatuslikuma rolli kaitse ja julgeoleku julgeolekuvaldkonnas nüüd, kus USA pühendumus Euroopa julgeolekule on president Donald Trump ajal ebamäärasemaks muutunud.

Ka Euroopat tabanud põgenikekriis ja ISIS-e terroriünnakud on EL-i ajendanud rohkem panustama.

EL-ist lahkuv tuumarelvastatud ja ÜRO vetoõigusega Suurbritannia on seni vastustanud igasuguseid samme EL-i armee võimaliku loomise suunas ja pidanud kaitsevaldkonnas NATO-t EL-i suhtes kaugelt prioriteetsemaks.

Küsimusele brittide rolli kohta Euroopa julgeolekus vastas Mogherini, et kõik osapooled eeldavad, et London täidab oma osa kuni ametliku lahkumiseni täielikult ning ka seejärel võib jääda osaks EL-i julgeolekustruktuurist ja sõjalistest operatsioonidest.

"Endastmõistetavalt, kui sa ei ole enam liikmesriik, ei saa sa osaleda ostsustusprotsessis, kuid saad osaleda missioonides," lisas ta.

Riigid soovivad kaitsevõimet suurendada mitme algatusega

Euroliidu riigid soovivad mitme algatusega suurendada oma kaitsevõimet, tugevdada selles vallas omavahelist koostööd ja koostööd NATO-ga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa Liidu lahingugrupid ehk 1500-mehelised kiirreageerimisüksused on hästi nähtav kaitsekoostöö näide. Ka Eesti panustab Põhjala lahingugruppi. Samas on lahingugrupid ka näide sellest, et kümnekonna tegutsemisaasta jooksul ei ole neid kordagi päriselus kasutatud. Üks oluline takistus on olnud see, et kulude jagamises pole kokku lepitud.

"Ühise rahastamise põhimõte tuleb leppida kokku selle aasta jooksul, et võtta need lahingugrupid, mis on nagu luksuslikud tuletõrjemasinad, aga nad on garaažis, me ei ole võimelised neid välja ajama, et neid kasutada tulekahjude kustutamisel," rääkis kaitseminister Margus Tsahkna.

Koostöö riigikaitse alal ei ole viimase ajani olnud Euroopa Liidus oluline teema. Nüüd on. Kaitseministrid rääkisid neljapäevaasel kohtumisel Brüsselis alalise struktureeritud koostöö ehk PESCO käivitamisest, räägitakse investeeringutest kaitsetööstusse ja arendustegevusse, küberkaitsest ja paljust muust.

"See ei ole Euroopa Liidu militariseerimine. Vastupidi, see on ratsionaalne, tõhus ja ühine kaitsealane tegevus. Euroopa Liidu riigid peavad üle saama selle valdkonna fragmenteeritusest ja kasutama kõiki võimalusi, mis meil on," rääkis Mogherini.

Koostöö puudumisel on Mogherini sõnul hind ja seda Euroopa kahjuks.

Toimetaja: Merili Nael, Epp Ehand

Allikas: ERR/BNS



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.