Valimiste kaardirakenduses on Keila linn paigutatud juba Lääne-Harju valda ({{commentsTotal}})

Keila linnaametnikud avastasid, et siseministeerium on valimistoimingutega seotud valimiste kaardirakendusse kandnud Keila linna asemel juba Lääne-Harju valla, kuigi valitsus pole sundliitmise kohta otsust veel langetanud. Keila pöördub järelepärimisega siseministri poole.

Keila linnasekretär Maris Mäger rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et aasta algusest tuleb omavalitsustel ise rahvastikuregistrisse kanda andmed valimisjaoskondade kohta. See kohustus tuleb seadusest.

Andmed kantakse valimiste kaardirakendusse ja need puudutavad näiteks valimisjaoskondade asukohti, arve, eelhääletamist ja muud. Keila linnavalitsus võttis valimiste kohta määruse vastu aasta algul, kuid andmeid sisestada ei saanud, sest polnud rakendust.

"Rakendus puudus ka seisuga 8. mai ja kui me taotlesime sinna juurdepääsu, siis ministeerium ei soovinud meile seda võimaldada, kuna meile on tehtud sundliitmise ettepanek," ütles Mäger.

Kui Keila linn sai lõpuks juurdepääsu, avanes ärevusttekitav pilt - Keila linn oli paigutatud Lääne-Harju valla alla. Just sellise stsenaariumi vastu on Keila inimesed. Linn on saatnud sundliitmise ettepanekule valitsusele ka eitava vastuse ja on valmis kohtuteeks.

"Ma leian, et see ei ole õiguspärane, sest täna puudub Lääne-Harju vald ja võib-olla seda ei saa ka kunagi tulevikus tulema," kommenteeris Mäger.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ütles, et rakendusse on juba praegu pandud sellised andmed, mis võiksid olla lõplikud pärast ühinemisi, et ei peaks andmeid mitu korda muutma.

"Seetõttu me soovitasime ka kõikidel omavalitsustel, kus on praegu kohustuslikud liitumised, mitte rakendust täita enne, kui on otsused tehtud," lisas Pungas.

"Aktuaalne kaamera" küsis Pungaselt, miks ministeerium arvas, et Keila puhul võiks lõplik otsus olla see, et linnast saab Lääne-Harju valla osa, kuigi valitsus pole veel sundliitmise kohta otsust langetanud.

"Need ei olegi lõplikud andmed. Me teame, kellele valitsus on teinud ettepanekud ja selle järgi, mis ettepanekud on tehtud, on praegu rakendusse need andmed pandud. See ei ole lõplik. Kui midagi muud toimub, siis me muudame seda," kinnitas Pungas.

Keila linn pöördub järelepärimisega siseministri poole.

"Pärime esiteks, kuidas selline Lääne-Harju vald on tekkinud, sest väidetavalt see kuu aega tagasi kellegi korraldusel või juhtimisel tekkis sinna. Me küsime seda ja palume selle eemaldada," ütles Keila linnapea Enno Fels.

Enel Pungas ütles, et juurdepääs valimiste kaardirakendusse tagati kõigile hiljuti, sest tarkvara polnud varem valmis.

Toimetaja: Merili Nael



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema