TTÜs panid seitsme riigi tudengid kokku iseprojekteeritud sildu ({{commentsTotal}})

Tallinna tehnikaülikoolis (TTÜ) panid 15 võistkonda seitsmest riigist aja peale kokku ise projekteeritud viie meetri pikkuse silla, mis pidi kandma ühetonnist raskust.

TTÜ inseneriteaduskonna tudengite korraldatud sillakonkursil oli kaks korda rohkem osalejaid kui mullu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Balti, Poola, Rootsi, Itaalia, Ungari ja Horvaatia insenerihakatised pidid projekteerima sillamudeli, mis kannaks ühe tonni suurust raskust. Esimesena sillaga ühele poole saanud poolakatel kulus kodus sillaprojektide väljamõtlemiseks, nendest parima väljavalimiseks ja tellimiseks mitu kuud.

"Kavatsen kasutada seda oma bakalaureusetöös. Pärast seda jääb see ilmselt ülikooli teistele tudengitele vaatamiseks ja tõestuseks, et osalesime selles võistluses," rääkis Lääne-Pommeri tehnoloogia ülikooli tudeng Piotr Kudyba.

Mis saab sildadest edasi, kui nendega on ära tehtud tuhande kilogrammi katse? Loomulikult tahaksid projekteerijad teada, kui palju sild välja kannatab.

TTÜ võistkond sai oma roosa silla kribinal-krabinal kokku, kuid keeras ühe poldi puruks. Esimese silla valmistasid nad esimesel kursusel - paberist. Ka nemad ei valmistanud võistlussilda ise, sest pole keevitamist õppinud.

Tehnikaülikooli tudeng Lauri Rauk tunnistas, et reaalelus ta sellisel mudelil väga kasutust ei näe. "Mingitel koertenäitustel saaksid koerad sealt üle joosta küll," lisas ta.

Poola tudengid mõtlevad tööst projekteerimisbüroos ja käivad õpingute kõrvalt juba kätt proovimas, kuid Poolas pole kerge tööd leida.

"Tahan töötada mõnes projekteerimisbüroos. Aga eks näis - tööd pole kuigi kerge leida," sõnas Kudyba.

Toimetaja: Karin Koppel



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema