Linnavolikogu eraldas Narva muuseumile 130 000 eurot ({{commentsTotal}})

Narva linnavolikogu eraldas Narva muuseumile 130 000 eurot, mis annab muuseumile võimaluse veidi hinge tõmmata. Konflikt volikoguga pole aga veel lõppenud, sest linn soovib sihtasutuses suuremat sõnaõigust.

Neljapäeval sai muuseum kaks kolmandikku reservis hoitud rahast, mida volikogu varem anda ei soovinud. Ülejäänud 65 000 on volinikud nõus eraldama siis, kui nende hinnangul muuseumi raha kulutamine kontrolli alla saadakse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Volikogu otsus oli signaal teisele asutajale, kultuuriministeeriumile, et Narva sooviks muuta sihtasutuse juhtimist.

"Tuleb midagi ette võtta. Võib-olla peab vahetama inimesi, võib-olla peab muutma süsteemi, kuid peame üheskoos lahenduse leidma," ütles volikogu esimees Aleksandr Jefimov.

Volikogu esimehe sõnul peaks raha eraldamine maha võtma pinged muusumi tuleviku suhtes ning andma kindluse seal töötavatele inimestele.

Enamik volinikke on endiselt seisukohal, et sihtasutuse rahaasjad on väga korrast ära, aga mitte kõik. "Üldkokkuvõttes audit ei leidnud, et oleks midagi räigelt rikutud või lausa kriminaalset. Need puudused, mis on välja toodud, ma usun, likvideeritakse," usub volinik Ants Kutti.

Tema arvates laheneb konflikt lõplikult alles aasta lõpus toimuva muuseumi juhi vahetusega. "Praegu minu isiklik arvamus on see, et tegemist on just isikliku vihaga muuseumi direktori Andres Toode vastu," ütles Kutti.

Volikogu on Narva muuseumi hoidnud näljapajukil alates aasta algusest. Neljapäevane otsus tõi vaid ajutise leevenduse.

"Peab ütlema, et me ei ole oma eelarvesse õhku sisse kirjutanud ja kui me arvestasime selle 200 000 euroga, siis tegelikult on meil seda ka reaalselt vaja. See annab meile lihtsalt pikendust, aga kuidagi see raha tuleb leida, nii või teisiti," ütles muuseumi direktor Andres Toode.

Narva linnavõim on veendunud, et muuseumile eraldatavat toetust peakski edaspidi vähendama.

Toimetaja: Merili Nael



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema