Linnavolikogu eraldas Narva muuseumile 130 000 eurot ({{commentsTotal}})

Narva linnavolikogu eraldas Narva muuseumile 130 000 eurot, mis annab muuseumile võimaluse veidi hinge tõmmata. Konflikt volikoguga pole aga veel lõppenud, sest linn soovib sihtasutuses suuremat sõnaõigust.

Neljapäeval sai muuseum kaks kolmandikku reservis hoitud rahast, mida volikogu varem anda ei soovinud. Ülejäänud 65 000 on volinikud nõus eraldama siis, kui nende hinnangul muuseumi raha kulutamine kontrolli alla saadakse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Volikogu otsus oli signaal teisele asutajale, kultuuriministeeriumile, et Narva sooviks muuta sihtasutuse juhtimist.

"Tuleb midagi ette võtta. Võib-olla peab vahetama inimesi, võib-olla peab muutma süsteemi, kuid peame üheskoos lahenduse leidma," ütles volikogu esimees Aleksandr Jefimov.

Volikogu esimehe sõnul peaks raha eraldamine maha võtma pinged muusumi tuleviku suhtes ning andma kindluse seal töötavatele inimestele.

Enamik volinikke on endiselt seisukohal, et sihtasutuse rahaasjad on väga korrast ära, aga mitte kõik. "Üldkokkuvõttes audit ei leidnud, et oleks midagi räigelt rikutud või lausa kriminaalset. Need puudused, mis on välja toodud, ma usun, likvideeritakse," usub volinik Ants Kutti.

Tema arvates laheneb konflikt lõplikult alles aasta lõpus toimuva muuseumi juhi vahetusega. "Praegu minu isiklik arvamus on see, et tegemist on just isikliku vihaga muuseumi direktori Andres Toode vastu," ütles Kutti.

Volikogu on Narva muuseumi hoidnud näljapajukil alates aasta algusest. Neljapäevane otsus tõi vaid ajutise leevenduse.

"Peab ütlema, et me ei ole oma eelarvesse õhku sisse kirjutanud ja kui me arvestasime selle 200 000 euroga, siis tegelikult on meil seda ka reaalselt vaja. See annab meile lihtsalt pikendust, aga kuidagi see raha tuleb leida, nii või teisiti," ütles muuseumi direktor Andres Toode.

Narva linnavõim on veendunud, et muuseumile eraldatavat toetust peakski edaspidi vähendama.

Toimetaja: Merili Nael



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: