Täielikult uuenenud Balti jaama turg avas reedel uksed ({{commentsTotal}})

{{1495167180000 | amCalendar}}

Uut turgu on ehitatud poolteist aastat ning suurimateks tõmbenumbriteks saavad tuhande ruutmeetri suurune liha- ja piimasaal ning sellest poole väikseme kalasaal, kus põhirõhk on kodumaisel toodangul.

Hoonete vahel kulgeb katusega juurviljatänav, kus aasta ringi kaubeldakse aiasaaduste, juurviljade, köögi- ja puuviljadega.

Turu teisel korrusel kaubeldakse riiete, vana-vara ning käsitööga. Suletud hoone maht on suurusjärgus 20 000 ruutmeetrit, millele lisandub umbes 4000 ruutmeetrit avaturul asuvaid lette.

Turu esimene korrus on toidukaupade päralt, seal on tuhande ruutmeetrine piima- ja lihasaal ning 400 ruutmeetrit on kalasõpradele. Avatud turuosa on aiasaaduste päralt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Balti jaama turu direktori Andres Rjabovi kinnitusel käisid ümberehitustööd nii suurt pinda arvestades väga kiiresti - vaid aasta ja viis kuud. Turu rentnikud on aga nii vanad Balti jaama turu müüjad kui ka uued huvilised. Müügiartiklitel on põhirõhk kodumaisel toodangul.

"Siin on tädikesed, kes on meil kogu aeg olnud - vanal Balti jaama turul ja vahepeal Depoo turul. Nii et meil on uuemaid ja vanemaid tulijaid. Hästi palju oleme juurde võtnud justnimelt Eesti tooteid. Meil on Eesti liha, piim, kästiöö, disain, nii et pearõhk on Eestimaistel toodetel," rääkis Rjabov.

Balti jama turu omanik on siiani Lõuna-Eestis tegutsenud Astri Kinnisvara ja renoveerimisprojekt valmis büroos KOKO Arhitektid. Investeering turu uuendamisse oli 24 miljonit eurot.

 

Toimetaja: Priit Luts



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: