Roheliste juht: ERJK ajab kiusu ja erakonna rahaasjad on paranemas ({{commentsTotal}})

Eestimaa Roheliste uus juht Züleyxa Izmailova.
Eestimaa Roheliste uus juht Züleyxa Izmailova. Autor/allikas: PM/SCANPIX BALTICS

Erakonna Eestimaa Rohelised esimees Züleyxa Izmailova ütles vastulauses erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) märgukirjale pankrotiohu kohta, et finantskriisist ja tegevuse lõpetamisest ei saa juttugi olla.

"Erakonna netovara on viimase kolme aasta jooksul siiski oluliselt paranenud ja seeläbi oleme kindlad, et erakond on jätkusuutlik ja suudab lähimate aastate jooksul jõuda positiivse netovarani. Võrreldes aastatetaguse seisuga on olukord selgelt parem ning ka 2017. aasta alguses on võlg veelgi vähenenud. Kõik võlausaldajad saavad oma vahendid tagasi, rääkimata tasutud intressidest, trahvidest ja kohtutäiturite tasudest," teatas Izmailova ERR-ile.

Samas tunnistab Izmailova, et rohelistel on rahaliselt raske, kuna nemad ei saa riigieelarvest toetust ning süüdistab ERJK-d ja riigikogus esindatud erakondi.

"Sama järjekindlusega, kui roheliste toetus paraneb, püüab ka riigikogus esindatud erakondade esindajatest moodustatud komisjon rohelisi rünnata. Erinevalt parlamendi erakondadest ei saa me riigilt sentigi toetust ja kõik, mis me teeme, on vabatahtlike töö. Juba see fakt eristab meid tuntavalt teistest poliitilistest erakondadest," ütles Izmailova.

Ta väitis, et finantsseis ei ole Eestimaa Roheliste poliitilisele võimekusele halvavalt mõjunud. "Viimase aasta jooksul on Eestimaa Roheliste toetusprotsent kasvanud ning jõudnud mõnedel andmetel valimiskünniseni. Toetusprotsent noorimas vanuserühmas on stabiilselt üle 10 protsendi, mis on üheks lisaeelduseks toetuse edasisele tõusule lähitulevikus."

Izmailova ründas ka märgukirja allkirjastanud ERJK komisjoni esimest Ardo Ojasalu. "Arvestades erakondade rahastamise järelvalve komisjoni esimehe Ojasalu hiljutist positsiooni maksejõuetu ettevõte nõukogus, on tema soovitused pehmelt öeldes kaheldava väärtusega. Ning poliitilist varjundit lisab ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri sotsiaaldemokraadi Urve Palo majandusnõuniku amet," seisab Izmailova vastulauses.

Izmailova leiab, et komisjon ja riigikogus esindatud erakonnad tahavad rohelisi vaigistada ja varjavad omi probleeme.

"Me soovime, et komisjon tegeleks tegelike ja aktuaalsete probleemidega. Nendeks on kindlasti Reformierakonna juhtiv osa näiteks Tallinna Sadama nõukogus, mille otseses alluvuses toimis aastaid nii korruptsioon miljonites eurodes kui ka pehmelt öeldes ringkäenduslik hall majandus. Aga samuti IRL-i ja SDE juhtkonnaga seotud korruptsiooni ja lihtlabase varguse juhtumid. Me ei tea, miks komisjon pole nende juhtumite osas nähtavalt aktiivne ning tegeleb riigieelarvet mitte kurnava erakonna mikroskoopilise võlaga. Me näeme siin tugevat poliitilist huvi kosuva ja üha häälekama roheliste erakonna suu kinni panemiseks. Ma kinnitan teile - meie suu sulgemine või mugava taskupartei tegemine ei lähe teil korda."

ERJK saatis erakonnale Eestimaa Rohelised märgukirja, kus öeldakse, et erakonna majandustegevus pole jätkusuutlik ja hoiatab neid võimaliku pankroti eest.

"Erakonna netovara on suures ulatuses negatiivne ja kohustused samas ulatuses tasumata, kuna laekunud tulust ei teki piisavalt katet nende tasumiseks. Tasumata lühiajaliste kohustuste vanus on keskmiselt 2200 päeva!" seisab märgukirjas.

Seepeale juhtis komisjon märgukirjaga erakonna tähelepanu asjaolule, et võlausaldajate nõuetest loobumise puhul on kohustuste nn mahakandmine finantsarvestuse seisukohast aktsepteeritud tegevus, kuid erakonnaseadus käsitleb seda kui keelatud annetust.

"Keelatud annetus tuleb tagastada selle teinud isikule, seega ei taga erakonna kohustuste mahakandmine erakonna finantskoormuse vähenemist ega parane ka netovara seis. Pigem on tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik suurema rahalise toetuse hankimine," teatas ERJK rohelistele.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema