Seeder pole ettepanekutega luua uus valitsusliit kaasa läinud ({{commentsTotal}})

Helir-Valdor Seeder
Helir-Valdor Seeder Autor/allikas: Siim Lõvi

IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et talle on tehtud ettepanekuid moodustada uut valitsuskoalitsiooni, aga kuna ta ei soovi valistust lõhkuda, siis ei ole ta nendega kaasa läinud.

"Meie eesmärk ei ole valitsust lõhkuda. Kui see eesmärk oleks olnud, võiks juba ammu pidada teistsuguseid läbirääkimisi. Kõikvõimalikke ettepanekuid moodustada uus koalitsioon on tehtud, me võiks neid vastu võtta ja asuda läbirääkimistele, aga see ei ole meie eesmärk. /.../ Küll Reformierakonna poolt, küll EKRE poolt. Nii, et erinevad osapooled on kutsunud üles küll siin nelikliite moodustama ja ka võimalikke muid alternatiive," ütles Seeder ERR-ile.

Seeder märkis, et praeguseks saavad kõik kolm osapoolt aru, et olukord ei ole ideaalne ja keegi ei soovi makse kehtestada maksu pärast. "Kellegi soov ei ole ka maksukeskkonda halvendada või keerulisemaks teha, mis vaieldamatult selle paketi vastu võtmisel juhtub," ütles ta.

"Eks me oleme praegu olukorras, kus kõigil kolmel osapoolel on erinevad nägemused sellest kuidas käituda. Kui minna kärpimiste juurde, mida kärpida, kindlasti nähakse, et erinevaid asju peaks kärpima. Kui räägitakse tuludest, siis ka siin on erinev nägemus. Aga me oleme jõudnud sellesse faasi, kus on hakatud praktiliselt arutama. Täna ei ole valmis rehkenduste kokkulepet, aga selles suunas me tegutseme," lisas ta.

ERR küsis Seederilt, mis saab siis kui koalitsioonipartnerid ei nõustu Seederi pakutud alternatiividega. "Ma ei hakka siin praegu spekuleerima, et mis saab siis kui läheb nii või teisiti. Mina praegu olen ikkagi häälestatud mingisugusele lahendusele, mu usun sellesse, et mingisuguse lahenduse ma ka ühiselt leiame," vastas Seeder.

Seeder ütles, et on nõus ka kompromisslahendusega. "Loomulikult. Iseasi, mida te kompromissina mõtlete ja mida me seal sees kompromissina käsitleme. Seda me täna ei tea, mis see kompromissvariant võiks olla, aga kunagi ei ole nii, et üks pool saab kõik ja teised pooled sellega lihtsalt nõustuvad. "

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema