Est-For Invest kutsub ametnikke ja poliitikuid moodsat tehast vaatama ({{commentsTotal}})

Est-For Investi juhatuse liikmed Aadu Polli ja Margus Kohava
Est-For Investi juhatuse liikmed Aadu Polli ja Margus Kohava Autor/allikas: Postimees/Scanpix
{{1495186500000 | amCalendar}}

Emajõe lähedusse Est-Fori puidurafineerimistehaset kavandavad ettevõtjad kutsuvad juuni keskpaigas huvigruppide esindajaid Saksamaale Stendali rajatud tehasesse, et tutvustada uut tehnoloogiat.

Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava kirjutas riigikogu kantseleile ja riigikogu keskkonnakomisjoni esimehele Rainer Vakrale saadetud kirjas, et referentstehaste külastamine ei ole nii lihtne, kui esmapilgul paistab.

"Samas saame väga hästi aru selliste moodsate, mittelõhnavate ja keskkonnale väikest koormust omavate tehaste kui referentside külastamise olulisusest hoiakute kujundamisel," märkis Kohava.

Ta märkis, et kõige uuem kompleksselt ehitatud tehas Euroopas on Saksamaal Stendalis ja juba aasta alguses asus Est-For Invest otsima võimalusi selle külastamiseks. Kohava lausus, et üldiselt on kõigil suurtel tööstustel niinimetatud suletud uste poliitika, kuid 15.-16. juuniks õnnestus külastuseks aeg leida.

Grupi suurus on tehase poolt rangelt piiratud 12 inimesega ja Est-For Invest on hoidnud viite kohta Tartu omavalitsuste esindajatele. Ülejäänud grupi moodustavad keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti töötajad ning ajakirjanikud.

Kohava teatas, et on valmis vähendama Tartu esindust kahe inimese võrra ja pakkuma kahele riigikogu keskkonnakomisjoni esindajale võimalust selle grupiga liituda.

"Kui teie huvi on siiski minna suurema grupiga või hiljem, siis oleme meeleldi nõus külastuse korraldama. Ettevalmistus selleks võtab aga kindlasti omajagu aega ja tõenäoliselt jääks selline külastus sügisesse," pakub Kohava keskkonnakomisjonile välja.

Tehase eestvedajad lubavad säästvat majandamist

Eestisse planeeritava kaasaegse puidurafineerimistehase eestvedajad saatsid eelmisel nädalal avaliku kirja inimestele, kellele teeb muret tehase mõju metsadele ja Emajõele.

Eestvedajatel on nende sõnul sarnaselt teiste Eesti inimestega lähtekoht, et mets on meie rahvuslik rikkus ja selle potentsiaali tuleb senisest nutikamalt kasutada ning et Eesti metsad peavad olema järeltulevate inimpõlvede jaoks säästvalt majandatud.

Tehase rajamise eestvedajad Margus Kohava ja Aadu Polli teatasid: “Tahame terve uuringu- ja analüüsietapi jooksul pidada sisukaid ja argumenteeritud, faktipõhiseid arutelusid tehase Eestisse rajamise võimalikkuse üle. Tehase saab Eestisse rajada vaid pärast põhjalikku ning läbipaistvat planeeringu- ja keskkonnaloa taotlemise protsessi ning ainult juhul, kui tehase keskkonnamõjud on aktsepteeritavad.

“Pikalt Eesti metsanduses tegutsenud ettevõtjatena on meil valus vaadata, kuidas Eesti olulisimat rikkust – metsa – odavalt ja väärindamata välja veetakse, selle asemel, et puidust ise midagi väärtuslikku luua. Eesti ühiskonnast ja majandusest hoolivate ettevõtjatena näeme, et tehase rajamine on kestlik, tulevikku vaatav, majanduslikult mõistlik ja väärtust loov kõigile eestimaalastele.”

Polli ja Kohava kirjutasid, et tehase idee algatanud investorite grupp on väga huvitatud Eesti metsade kestlikust majandamisest.

“Metsanduse arengukava teemalisest mõttevahetustest on jäänud kõlama, et töösturid tahavad metsad lagedaks raiuda. See ei vasta tõele. Rõhutame, et planeeritava tehase toormevajadus ei suurenda raiemahtu ega survesta olemasolevaid mahte. Ettevõtmise investeeringu tasuvusaeg on väga pikk ja me soovime, et meie metsad oleksid elujõulised ning nende kolm rolli – kultuuriline, keskkondlik ja majanduslik – võrdselt arvestatud väga pikas ajaperspektiivis.”

Eestvedajad rõhutavad, et Eestisse saab Euroopa unikaalseimat ja moodsamat puidurafineerimistehast õnnestunult vaid siis, kui tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastavad tänapäevastele keskkonnanõuetele, parimale võimalikule tehnikale ning Eesti ühiskonna vajadustele.

Tehas on tekitanud ka poliitikutes vastuseisu

Erakondade Tartu juhid on skeptilised plaani suhtes, mille järgi võiks tulevikus Emajõe kallastele kerkida kõrgtehnoloogiline tselluloositehas.

Kuigi tööstus looks Tartumaale palju uusi töökohti, ei saa Tartu linnapea, reformierakondlase Urmas Klaasi sõnul töökohtade küsimust keskkonnahoiu aspektidest kõrgemale seada.

Kuigi tselluloositehas looks Tartumaale hinnanguliselt kuni 900 uut töökohta ning väärindaks puitu juba Eestis, on tehase loomise ideele Tartu külje alla pigem vastu ka sotsiaaldemokraatide Tartu piirkonna esimees Heljo Pikhof.

Skeptiline on ka EKRE Tartu ringkonna esimees Indrek Särg, kelle sõnul ei identifitseeri ülikoolilinn ennast läbi tööstuse.

Keskerakonna Tartu piirkonna esimehe Aadu Musta sõnul pole Tartu linnavolikogu täpselt vaadanud, mis kant tselluloositehase rajamiseks parim olla võiks.

Must viitab ka traditsioonile ehk jõest nö ülesvett jäävad tööstused ei pruugi alati kõige parem lahendus olla, aga tselluloositehast kui sellist vajab Eesti majandus kindlasti.

Ka ühenduse Eesti Metsa Abiks on tehase rajamise pärast muret väljendanud.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema