Est-For Invest kutsub ametnikke ja poliitikuid moodsat tehast vaatama ({{commentsTotal}})

{{1495186500000 | amCalendar}}
Est-For Investi juhatuse liikmed Aadu Polli ja Margus Kohava
Est-For Investi juhatuse liikmed Aadu Polli ja Margus Kohava Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Emajõe lähedusse Est-Fori puidurafineerimistehaset kavandavad ettevõtjad kutsuvad juuni keskpaigas huvigruppide esindajaid Saksamaale Stendali rajatud tehasesse, et tutvustada uut tehnoloogiat.

Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava kirjutas riigikogu kantseleile ja riigikogu keskkonnakomisjoni esimehele Rainer Vakrale saadetud kirjas, et referentstehaste külastamine ei ole nii lihtne, kui esmapilgul paistab.

"Samas saame väga hästi aru selliste moodsate, mittelõhnavate ja keskkonnale väikest koormust omavate tehaste kui referentside külastamise olulisusest hoiakute kujundamisel," märkis Kohava.

Ta märkis, et kõige uuem kompleksselt ehitatud tehas Euroopas on Saksamaal Stendalis ja juba aasta alguses asus Est-For Invest otsima võimalusi selle külastamiseks. Kohava lausus, et üldiselt on kõigil suurtel tööstustel niinimetatud suletud uste poliitika, kuid 15.-16. juuniks õnnestus külastuseks aeg leida.

Grupi suurus on tehase poolt rangelt piiratud 12 inimesega ja Est-For Invest on hoidnud viite kohta Tartu omavalitsuste esindajatele. Ülejäänud grupi moodustavad keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti töötajad ning ajakirjanikud.

Kohava teatas, et on valmis vähendama Tartu esindust kahe inimese võrra ja pakkuma kahele riigikogu keskkonnakomisjoni esindajale võimalust selle grupiga liituda.

"Kui teie huvi on siiski minna suurema grupiga või hiljem, siis oleme meeleldi nõus külastuse korraldama. Ettevalmistus selleks võtab aga kindlasti omajagu aega ja tõenäoliselt jääks selline külastus sügisesse," pakub Kohava keskkonnakomisjonile välja.

Tehase eestvedajad lubavad säästvat majandamist

Eestisse planeeritava kaasaegse puidurafineerimistehase eestvedajad saatsid eelmisel nädalal avaliku kirja inimestele, kellele teeb muret tehase mõju metsadele ja Emajõele.

Eestvedajatel on nende sõnul sarnaselt teiste Eesti inimestega lähtekoht, et mets on meie rahvuslik rikkus ja selle potentsiaali tuleb senisest nutikamalt kasutada ning et Eesti metsad peavad olema järeltulevate inimpõlvede jaoks säästvalt majandatud.

Tehase rajamise eestvedajad Margus Kohava ja Aadu Polli teatasid: “Tahame terve uuringu- ja analüüsietapi jooksul pidada sisukaid ja argumenteeritud, faktipõhiseid arutelusid tehase Eestisse rajamise võimalikkuse üle. Tehase saab Eestisse rajada vaid pärast põhjalikku ning läbipaistvat planeeringu- ja keskkonnaloa taotlemise protsessi ning ainult juhul, kui tehase keskkonnamõjud on aktsepteeritavad.

“Pikalt Eesti metsanduses tegutsenud ettevõtjatena on meil valus vaadata, kuidas Eesti olulisimat rikkust – metsa – odavalt ja väärindamata välja veetakse, selle asemel, et puidust ise midagi väärtuslikku luua. Eesti ühiskonnast ja majandusest hoolivate ettevõtjatena näeme, et tehase rajamine on kestlik, tulevikku vaatav, majanduslikult mõistlik ja väärtust loov kõigile eestimaalastele.”

Polli ja Kohava kirjutasid, et tehase idee algatanud investorite grupp on väga huvitatud Eesti metsade kestlikust majandamisest.

“Metsanduse arengukava teemalisest mõttevahetustest on jäänud kõlama, et töösturid tahavad metsad lagedaks raiuda. See ei vasta tõele. Rõhutame, et planeeritava tehase toormevajadus ei suurenda raiemahtu ega survesta olemasolevaid mahte. Ettevõtmise investeeringu tasuvusaeg on väga pikk ja me soovime, et meie metsad oleksid elujõulised ning nende kolm rolli – kultuuriline, keskkondlik ja majanduslik – võrdselt arvestatud väga pikas ajaperspektiivis.”

Eestvedajad rõhutavad, et Eestisse saab Euroopa unikaalseimat ja moodsamat puidurafineerimistehast õnnestunult vaid siis, kui tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastavad tänapäevastele keskkonnanõuetele, parimale võimalikule tehnikale ning Eesti ühiskonna vajadustele.

Tehas on tekitanud ka poliitikutes vastuseisu

Erakondade Tartu juhid on skeptilised plaani suhtes, mille järgi võiks tulevikus Emajõe kallastele kerkida kõrgtehnoloogiline tselluloositehas.

Kuigi tööstus looks Tartumaale palju uusi töökohti, ei saa Tartu linnapea, reformierakondlase Urmas Klaasi sõnul töökohtade küsimust keskkonnahoiu aspektidest kõrgemale seada.

Kuigi tselluloositehas looks Tartumaale hinnanguliselt kuni 900 uut töökohta ning väärindaks puitu juba Eestis, on tehase loomise ideele Tartu külje alla pigem vastu ka sotsiaaldemokraatide Tartu piirkonna esimees Heljo Pikhof.

Skeptiline on ka EKRE Tartu ringkonna esimees Indrek Särg, kelle sõnul ei identifitseeri ülikoolilinn ennast läbi tööstuse.

Keskerakonna Tartu piirkonna esimehe Aadu Musta sõnul pole Tartu linnavolikogu täpselt vaadanud, mis kant tselluloositehase rajamiseks parim olla võiks.

Must viitab ka traditsioonile ehk jõest nö ülesvett jäävad tööstused ei pruugi alati kõige parem lahendus olla, aga tselluloositehast kui sellist vajab Eesti majandus kindlasti.

Ka ühenduse Eesti Metsa Abiks on tehase rajamise pärast muret väljendanud.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: