Est-For Invest kutsub ametnikke ja poliitikuid moodsat tehast vaatama ({{commentsTotal}})

Est-For Investi juhatuse liikmed Aadu Polli ja Margus Kohava
Est-For Investi juhatuse liikmed Aadu Polli ja Margus Kohava Autor/allikas: Postimees/Scanpix
{{1495186500000 | amCalendar}}

Emajõe lähedusse Est-Fori puidurafineerimistehaset kavandavad ettevõtjad kutsuvad juuni keskpaigas huvigruppide esindajaid Saksamaale Stendali rajatud tehasesse, et tutvustada uut tehnoloogiat.

Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava kirjutas riigikogu kantseleile ja riigikogu keskkonnakomisjoni esimehele Rainer Vakrale saadetud kirjas, et referentstehaste külastamine ei ole nii lihtne, kui esmapilgul paistab.

"Samas saame väga hästi aru selliste moodsate, mittelõhnavate ja keskkonnale väikest koormust omavate tehaste kui referentside külastamise olulisusest hoiakute kujundamisel," märkis Kohava.

Ta märkis, et kõige uuem kompleksselt ehitatud tehas Euroopas on Saksamaal Stendalis ja juba aasta alguses asus Est-For Invest otsima võimalusi selle külastamiseks. Kohava lausus, et üldiselt on kõigil suurtel tööstustel niinimetatud suletud uste poliitika, kuid 15.-16. juuniks õnnestus külastuseks aeg leida.

Grupi suurus on tehase poolt rangelt piiratud 12 inimesega ja Est-For Invest on hoidnud viite kohta Tartu omavalitsuste esindajatele. Ülejäänud grupi moodustavad keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti töötajad ning ajakirjanikud.

Kohava teatas, et on valmis vähendama Tartu esindust kahe inimese võrra ja pakkuma kahele riigikogu keskkonnakomisjoni esindajale võimalust selle grupiga liituda.

"Kui teie huvi on siiski minna suurema grupiga või hiljem, siis oleme meeleldi nõus külastuse korraldama. Ettevalmistus selleks võtab aga kindlasti omajagu aega ja tõenäoliselt jääks selline külastus sügisesse," pakub Kohava keskkonnakomisjonile välja.

Tehase eestvedajad lubavad säästvat majandamist

Eestisse planeeritava kaasaegse puidurafineerimistehase eestvedajad saatsid eelmisel nädalal avaliku kirja inimestele, kellele teeb muret tehase mõju metsadele ja Emajõele.

Eestvedajatel on nende sõnul sarnaselt teiste Eesti inimestega lähtekoht, et mets on meie rahvuslik rikkus ja selle potentsiaali tuleb senisest nutikamalt kasutada ning et Eesti metsad peavad olema järeltulevate inimpõlvede jaoks säästvalt majandatud.

Tehase rajamise eestvedajad Margus Kohava ja Aadu Polli teatasid: “Tahame terve uuringu- ja analüüsietapi jooksul pidada sisukaid ja argumenteeritud, faktipõhiseid arutelusid tehase Eestisse rajamise võimalikkuse üle. Tehase saab Eestisse rajada vaid pärast põhjalikku ning läbipaistvat planeeringu- ja keskkonnaloa taotlemise protsessi ning ainult juhul, kui tehase keskkonnamõjud on aktsepteeritavad.

“Pikalt Eesti metsanduses tegutsenud ettevõtjatena on meil valus vaadata, kuidas Eesti olulisimat rikkust – metsa – odavalt ja väärindamata välja veetakse, selle asemel, et puidust ise midagi väärtuslikku luua. Eesti ühiskonnast ja majandusest hoolivate ettevõtjatena näeme, et tehase rajamine on kestlik, tulevikku vaatav, majanduslikult mõistlik ja väärtust loov kõigile eestimaalastele.”

Polli ja Kohava kirjutasid, et tehase idee algatanud investorite grupp on väga huvitatud Eesti metsade kestlikust majandamisest.

“Metsanduse arengukava teemalisest mõttevahetustest on jäänud kõlama, et töösturid tahavad metsad lagedaks raiuda. See ei vasta tõele. Rõhutame, et planeeritava tehase toormevajadus ei suurenda raiemahtu ega survesta olemasolevaid mahte. Ettevõtmise investeeringu tasuvusaeg on väga pikk ja me soovime, et meie metsad oleksid elujõulised ning nende kolm rolli – kultuuriline, keskkondlik ja majanduslik – võrdselt arvestatud väga pikas ajaperspektiivis.”

Eestvedajad rõhutavad, et Eestisse saab Euroopa unikaalseimat ja moodsamat puidurafineerimistehast õnnestunult vaid siis, kui tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastavad tänapäevastele keskkonnanõuetele, parimale võimalikule tehnikale ning Eesti ühiskonna vajadustele.

Tehas on tekitanud ka poliitikutes vastuseisu

Erakondade Tartu juhid on skeptilised plaani suhtes, mille järgi võiks tulevikus Emajõe kallastele kerkida kõrgtehnoloogiline tselluloositehas.

Kuigi tööstus looks Tartumaale palju uusi töökohti, ei saa Tartu linnapea, reformierakondlase Urmas Klaasi sõnul töökohtade küsimust keskkonnahoiu aspektidest kõrgemale seada.

Kuigi tselluloositehas looks Tartumaale hinnanguliselt kuni 900 uut töökohta ning väärindaks puitu juba Eestis, on tehase loomise ideele Tartu külje alla pigem vastu ka sotsiaaldemokraatide Tartu piirkonna esimees Heljo Pikhof.

Skeptiline on ka EKRE Tartu ringkonna esimees Indrek Särg, kelle sõnul ei identifitseeri ülikoolilinn ennast läbi tööstuse.

Keskerakonna Tartu piirkonna esimehe Aadu Musta sõnul pole Tartu linnavolikogu täpselt vaadanud, mis kant tselluloositehase rajamiseks parim olla võiks.

Must viitab ka traditsioonile ehk jõest nö ülesvett jäävad tööstused ei pruugi alati kõige parem lahendus olla, aga tselluloositehast kui sellist vajab Eesti majandus kindlasti.

Ka ühenduse Eesti Metsa Abiks on tehase rajamise pärast muret väljendanud.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.