Kohus muutis Narva linnapoliitikute karistuse tingimisi vangistuseks ({{commentsTotal}})

Kohus
Kohus

Tartu ringkonnakohus jättis Viru maakohtus Narva endisele linnajuhtidele mõistetud vangistuse pikkuse jõusse, kuid muutis karistuse tingimisi vangistuseks.

 

Tartu ringkonnakohus tühistas reedel Narva endistele linnajuhtidele Andrei Filippovile (58), Fjodor Ovsjannikovile (57), Sergei Hamitskile (57) ja Aleksandr Arsentjevile (58) Viru maakohtus 2014. aastal mõistetud karistuse, edastas kohtute pressiesindaja. Ringkonnakohus jättis uue otsusega muutmata meestele mõistetud vangistuste pikkused, kuid mõistis kõigile tingimisi vangistuse kaheaastase katseajaga. Sel ajal peavad süüdistatavad täitma ka kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Kõigi jaoks algab katseaeg tänasest.

Seega muutis ringkonnakohus maakohtu otsust samas osas ja samamoodi, nagu oli ta teinud juba 2015. aastal.

Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu hinnangul olid asjas tol ajal kehtinud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevad jälitustoimingu tegemise eeldused jälitustoimingu lubade andmise ajal täidetud ja jälitustoimingute käigus kogutud tõendid on kriminaalasjas lubatavad.

Ka leidis ringkonnakohus, et seitsme aasta eest koostatud määruse väljastamise ajal oli tõendite kogumine muude menetlustoimingutega oluliselt raskendatud. Jälitustegevuse vajalikkus tulenes esmajoones sellest, et kõigi jälitustoiminguks loa andmise taotluses nimetatud kuritegude toimepanemisel tegutsevad osapooled varjatult ja kasutavad oma tegude varjamiseks erinevaid konspiratsioonivõtteid.

Ringkonnakohtu arvates raskendas kuritegude avastamist tavaliste uurimistoimingutega ka Filippovi kõrge ametikoht. Positsioonist tulenevalt allusid Filippovi tegevuse kohta teavet anda võivad inimesed otseselt talle ja olid seega temast sõltuvad. Sama käib ka Hamitski kohta, kuna nii Belsner kui ka Arsendjev sõltusid otseselt Hamitski otsustustest.

Kokkuvõtes leidis ringkonnakohus, et jälitustoiminguid tegemata ei oleks osutunud võimalikuks koguda taolist tõendikogumit, mis olnuks piisav tõusetunud kuriteokahtluste kontrollimiseks. See eeldus oli tuvastatav jälitustoiminguks lubade taotlemise, loa andmise ja selle pikendamise ajal.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu hinnangutega süüdistatavatele karistuste mõistmisel nende süü suurusega arvestamisel. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul maakohus õigesti leidnud, et süüdistatavate suhtes puuduvad nende karistust kergendavad asjaolud.

Samas ei nõustunud ringkonnakohus maakohtu otsustusega lugeda süüdistatavate karistust raskendavaks asjaoluks omakasu motiivi, kuna seda hõlmavad endas sisuliselt juba süüks arvatavad kuriteod. Ringkonnakohus leidis, et kuigi süüdistatavate kuritegude puhul ei ole omakasu motiivi süüteotunnusena otseselt kirjeldatud, tuleneb see siiski süütegude olemusest ja puudub alus selle raskendava asjaolu korduvarvestamiseks.

Samuti märkis ringkonnakohus, et praeguseks on kuritegudest möödunud umbes kuus aastat. Kuna kohtul ei ole andmeid, et süüdistatavad oleks selle ajavahemiku jooksul toime pannud uusi õigusrikkumisi, võib järeldada, et nad on oma käitumise lubamatust mõistnud ja näidanud, et suudavad õiguskorda järgida ka vabaduses viibides. Seetõttu pidas ringkonnakohus võimalikuks vabastada Filippov, Hamitski, Ovsjannikov ja Arsentjev tingimisi neile mõistetava karistuse kandmisest. Belsnerile mõistetud karistus jäi muutmata.

Samuti leidis ringkonnakohus otsuses, et kriminaalasja menetluse kestus jääb kõigi süüdistatavate puhul proportsionaalsuse piiridesse ja mõistlik menetlusaeg ei ole praeguseks möödunud.

Lisaks pidas ringkonnakohus tõendatuks Filippovi süü altkäemaksu võtmises, Hamitski süü altkäemaksu andmises ning Hamitski, Arsentjevi, Belsneri ja Ovsjannikovi süü konkurentsikuriteos ja Filippovi süü konkurentsikuriteole kaasaaitamises.

Teise astme kohus pidi süüasja uuesti vaagima, kuna nii otsustas riigikohus mullu detsembris. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus on oma eelmises otsuses rikkunud jälitustoimingute seaduslikkuse hindamisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis toob kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Ühtlasi ei nõustunud kolleegium kaitsjaga, et kriminaalmenetlus tuleb menetluse mõistliku aja möödumisega lõpetada.  

Juriidiliselt äärmiselt keerukaks kujunenud süüasjas tuli enne riigikohtu viimatist lahendit kohtuotsus ka mullu 8. aprillil, kui Tartu ringkonnakohus tühistas Viru maakohtu 2014. aasta 7. aprilli otsuse osas, millega mõisteti Fjodor Ovsjannikov (56), Sergei Hamitski (56), Aleksandr Arsentjev (579 ja Viktor Belsner (63) süüdi konkurentsikuriteos, Andrei Filippov (57) süüdi altkäemaksu võtmises ametiisikuna ja konkurentsikuriteole kaasaitamises ja Hamitski lisaks ka altkäemaksu andmises. Ringkonnakohus mõistis nimetatud süüdistatavad nimetatud süüdistustes õigeks, jättes maakohtu otsuse muus osas muutmata. Samuti tühistas ringkonnakohus Filippovilt konfiskeerimise asendamiseks riigi omandisse 459,44 eurot väljamõistmise. 

Tartu ringkonnakohus vaatas asja uuesti läbi riigikohtu tunamullu 15. detsembri otsuse alusel. Riigikohus saatis asja ringkonnakohtule tagasi 2010. aasta 29. oktoobril antud eeluurimiskohtuniku loa alusel tehtud jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimiseks ja uue otsuse tegemiseks. Seega pidi ringkonnakohus antud menetluses tuvastama, kas jälitustoimingu luba on antud nõuetekohaselt.

29. oktoobril 2010 tegi Viru maakohus määruse, millega andis loa jälitustoimingute teostamiseks Filippovi, Hamitski ja Belsneri lauatelefonide ja mobiiltelefonide abonentnumbrite ja numbrite vahetamise korral numbrite kaudu sõnumite ning teabe salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ning salvestamiseks ajavahemikul 29. oktoobrist kuni 28. detsembrini 2010. Luba hõlmas endas ka Filippovi kasutuses olevat elektronposti ning Filippovi ja Hamitski asukohas tema ja kolmandate isikute vahelise vestluse salajast pealtkuulamist, -vaatamist ning audio- ja videosalvestamist. Loa viimase punktina anti luba varjatult siseneda Filippovi ja Hamitski töökohtadesse, et antud kohtades paigaldada ja hiljem eemaldada jälitustoiminguks vajalikud tehnilised abivahendid. Kõik load kehtisid nimetatud ajavahemikul.

Jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimisel arvestas ringkonnakohus sellega, et 1. jaanuaril 2013 hakkas kehtima karistusseadustiku uus redaktsioon jälitustoimingute osas, kuid antud load on antud enne seda kuupäeva. Jälitustoimingu tegemise võimalus veel toime panemata kuriteo suhtes lisati kriminaalmenetluse seadustikku alles 1. jaanuaril 2013 jõustunud seadusemuudatusega. Enne seda ei olnud ettevalmistatava kuriteo kohta teabe kogumine kriminaalmenetluse esemeks ja kriminaalmenetluse seadustikust ei saanud tuleneda alust alles ettevalmistatava kuriteo kohta teabe salajaseks kogumiseks. Kui jälitustoimingu luba taotleti 28. oktoobril 2010 ja Viru  maakohus andis loa 29. oktoobril 2010, siis selleks ajaks ei ole süüdistusakti järgi tegusid veel toime pandud.

Süüdistusaktis on küll üldiselt kirjas, et 2010. aastal leppisid Narva linna ehitusturul tegutsevad isikud kokku osalemise Narva linnavalitsuse hankekonkurssidel, kuid ei süüdistusaktis ega ka muude tõenditega ei ole leidnud kinnitust, et varasemalt kui november 2010 oleks mingit reaalset kuritegelikku tegevust toimunud. Ka enne 1. jaanuari 2013 kehtinud jälitustegevuse regulatsiooni alusel oli võimalik kriminaalmenetluse välise teabe salajane kogumine, kuid seda reguleeris jälitustegevuse seadus ning kohtu luba nõudvaid jälitustoiminguid võis teha vaid kinnipidamiskohas ja tunnistajakaitse teostamisel. Antud juhul ei ole tegemist kummagi alternatiiviga. Seega on kriminaalasjas tegemist ettevalmistatava kuriteo kohta teabe kogumisega, mis ei ole lubatud. 

Kokkuvõtlikult leidis ringkonnakohus, et puudus alus ettevalmistatava kuriteo kohta teabe salajaseks kogumiseks, loa andmiseks, loa taotlemiseks puudus alus ja määrus ei vastanud kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele. Seetõttu on see õigusvastane ja õiguspärane ei olnud ka loa alusel läbi viidud jälitustegevus ise.

Kuna kõik süüdistustes nimetatud teod, mille osas riigikohus saatis kriminaalasja ringkonnakohtule uue otsuse tegemiseks, on toime pandud süüdistusakti  järgi hiljem kui 29. oktoobril 2010 ehk pärast esimese jälitustoimingu loa väljastamist, siis on kõigi antud lubade puhul tegemist loaga ettevalmistatava kuriteo kohta, sest alusluba tuleneb 29. oktoobri 2010 loast. Seda on pikendatud 23. detsembril 2010 ja 22. veebruaril 2011. Nii lubades endas kui ka prokuratuuri esitatud taotlustes on kirjas, et saadi teavet eelnevate lubade alusel, kuid vaatamata sellele ei ole jõutud vajalikku lõpule viia. Seega kogu jälitustoimingutega saadud teave on saadud eelneva jälitustoimingu alusel, mistõttu on ka kõik järgmised jälitustoimingud olnud ebaseaduslikud ja jälitustoimingutega saadud teave tuleb jätta kõrvale. 

Kuna jälitustoimingud olid ebaseaduslikud, võttis ringkonnakohus seisukoha ka selles, kas allesjäänud kogutud tõenditega on süüdistatavate süü tõendatud. Ringkonnakohus leidis, et ülejäänud tõendusteave ei sisalda kohtu siseveendumuse jaoks konkreetset tõsikindlat tõenduslikku informatsiooni, mis süüdistatavate süüd piisavalt tõendaks. "Süüdimõistev kohtuotsus ei saa rajaneda kahtlusel ja nii tuleb Ovsjannikov, Hamitski, Arsentjev, Belsner  ja Filippov konkurentsikuriteo süüdistuses õigeks mõista. Samuti leidis ringkonnakohus Filippovi altkäemaksu võtmise ja Hamitski altkäemaksu andmise süüdistuse osas, et kuna tehtud jälitustoimingud olid ebaseaduslikud, siis allesjäänud dokumentaalsetes tõendites ja tunnistajate ütlustes puuduvad konkreetsed tõendid, mis nende süüd kinnitaksid," märkis kohus.  

Seega asus ringkonnakohus seisukohale, et Viru maakohtu 7. aprilli 2014 otsus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja süüdistatavad tuleb kõigis neile esitatud süüdistustes õigeks mõista.

Ringkonnakohtu viimatise otsuse peale esitas Viru ringkonnaprokuratuur uue kassatsioonkaebuse riigikohtusse, mis võttiski selle mullu augustis menetlusse.

Süüdistuse kohaselt lõi Narva linnavolikogu ja linnavalitsuse riigihanke konkursikomisjoni liige, keskerakondlane Fjodor Ovsjannikov aastatel 2008-2011 Narvas olukorra, kus ehitusettevõtetel oli võimalik linnavalitsuse rahastatavaid ehitus- või remonttöid teostada vaid tingimusel, et ettevõtjad tasusid Ovsjannikovile või temaga ühiselt tegutsenud ettevõtjale Gennadile erinevatel varjatud viisidel 10 protsenti linnavalitsusega sõlmitud töövõtulepingute maksumustest.

Kaitsepolitsei uurimismaterjalide kohaselt lülitati raha maksmisega nõustunud ettevõtted hankekutsete saajate nimekirja, misjärel tagati konkurentsi kahjustavate kokkulepete või hanketingimustega manipuleerimise abil pakkujatele hankevõit.

Süüdistus järgi lubas Filippov vastutasuks lähedase korteris tehtavate remonttööde allahindlusele ettevõtjale, et tema poolt nimetatud ettevõtted saavad edaspidi Narva linna hankemenetluste raames tellitavad avariitööd ilma sisulise konkursita. Samuti lepiti kokku, et Filippov saab vajaduse korral ettevõtja vahendusel muid soodustusi.

Süüdistatavate poolt toimepandud konkurentsi kahjustava tegevusega tekkis olukord, kus igakordselt ehitus- ja remondihangetes osalevate ettevõtete nimekirja eelneva kokkuleppimise ja seejärel Filippovi kaasabil pakkumiskutsete saajate ringi kontrollimise teel tagati, et eelnevalt loetletud hankekonkurssidel ei saaks osaleda kolmandad ettevõtted ning kõik selles valdkonnas tehtavad munitsipaaltellimused jagatakse omavahel, märkis süüdistus.

Lisaks eeltoodule süüdistati Ovsjannikovi pistise nõudmises, kui ta küsis 2010. aastal Narva linnas tegutsevalt osaühingult Euroopa sotsiaalfondi projektile linnapoolse finantseeringu eest raha. Osaühingu liikmed keeldusid sellisest pakkumisest.

Toimetaja: Oliver Kahu

Allikas: BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema