Analüütik: kaubanduskeskuseid tuleb üha juurde, kuigi töötajaid pole ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Uusi kaubanduspindu on juba üksjagu avatud ja tuleb ka juurde, kuid teenindajate leidmine neisse on üha keerukam, ütles SEB analüütik Mihkel Nestor.

Värske tööturustatistika kohaselt on Eesti tööhõive rekordtasemel ja töötus jätkanud alanemist. Nestor märkis SEB nädalaülevaates, et uusi töökohtasid on lisandunud ennekõike teenindussektoris ja Tallinna piirkonnas, mida võib omakorda olla mõjutanud kaubanduspindade hoogne juurdekasv.

"Eesti majapidamiste tarbimisvõimekus on viimastel aastatel nullilähedase inflatsiooni, kõrge tööhõive ja kiire palgakasvu tõttu oluliselt suurenenud. Samal ajal on vaba raha otsinud madalate intressi­määra­de keskkonnas võimalusi, kuidas kapitalilt siiski midagi teenida ja investeeringud kaubandus­pindade rajamisse tundub olevat olnud üks lemmikuid," selgitas ta.

"Pikaajaliste plaanide tõttu on uusi kaubanduskeskusi avanemas ka lähiaegadel, kuigi konkurentide hinnangul on turg juba ammugi küllastunud. Vajalike töötajate leidmine neisse on aga aina keerukam," märkis Nestor.

"Kui uute kaubanduskeskuste vajalikkuses kiputakse kahtlema, siis laiema trendina on töökohtade lisandumine ennekõike teenindussfääri mõistetav," lisas ta.

Nestor tõi välja, et võrreldes Eesti tööjõu struktuuri jõukamate riikidega, on selge, et praegused proportsioonid konvergentsi käigus muutuvad.

Eestis töötas eelmisel aastal töötlevas tööstuses keskmiselt 19% kõigist tööga hõivatutest, kuid Soomes ja Rootsis vastavalt vaid 13% ja 10%. Samas on töötleva tööstuse panus sisemajanduse kogutoodangusse kolmes riigis praktiliselt võrdne, milles väljendub Eesti tööstussektori madal tootlikkus.

Teeninduse alal on erinevused tööhõives suurimad tervishoiu ja sotsiaaltöö valdkonna puhul, kus põhjamaades on hõivatud üle 15% töötajatest, Eestis aga napp 6%.

"Kui tööstuses on Eestil tootlikkuse suurendamisel veel pikk tee käia, siis loodetavasti survestavad kitsad olud tööturul ettevõtteid olema leidlikumad teenindussektoris," ütles Nestor.

Kõrge hõive ja madal töötus koos oodatava majanduskasvuga kiirenemisega tähendavad, et viimaste aastate kiire palgakasv jääb kestma ka edaspidi.

Töötukassa andmetele oli aprilli seisuga täitmata enam kui 12 500 ametikohta, mis on kõrgeim tase mida töötukassa on kunagi mõõtnud.

"See tähendab väga teravat konkurentsi töötajate pärast ka nendel ametialadel, mis ei nõua inimeselt spetsiifilist haridust ega väljaõpet. Konkurentsi positiivne mõju on aga see, et nii sõelutakse välja parimad tööandjad ja äriideed, mis võimaldavad inimestele maksta kõrgemat palka."

Toimetaja: Oliver Kahu



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.