Ettevõtted võivad saada toetust alaealiste tööle võtmiseks ({{commentsTotal}})

Sotsiaalministeerium tahab hakata pakkuma tööandjatele võimalust taotleda riigilt toetust alaealiste tööle võtmiseks. Eelnõu eesmärk on vähendada nende noorte hulka, kes ei õpi ega tööta.

Kooskõlastusringile saadetud eelnõu järgi saaksid tööandjad, kes on 13-16aastasele alaealisele töötajale maksnud aasta jooksul vähemalt tuhat eurot palka, küsida 30 protsenti sellest järgmisel aastal tagasi. Nii soovib ministeerium ennetada noorte tööpuudust ja aidata kaasa sellele, et alaealisi rohkem tööle võetaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tööandjad võtavad, aga vähe. Kuuel protsendil 12-14aastastest on töökogemus ja umbes veerandil kuni 16-aastastest. See on vähem kui Soomes ja Rootsis. Ja kui vaadata seda, milline on noorte tööpuudus, vaadata seda, et 15-24aastastest noortest 60 protsendil ei ole olnud töökogemust, siis selleks, et noorte töötust vältida, oleks hädavajalik toetada seda, innustada tööandjaid selleks, et noori juba võimalikult vara tööga harjutatakse," selgitas sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janar Holm.

Noorte endi sõnul on meede teretulnud, kuid noorte suures tööpuuduses on oma osa mõlemal poolel.

"Ma tean ka tööandjaid, isegi tuttavaid inimesi, kes ei võta noori, kuna neil on kogemust, et noored on laisad ja ei viitsi. Ma olen kogenud mõlemat, noored viitsivad ja noored ei viitsi. Eks see kõik sõltub inimestest, nii tööandjast kui ka noorest," ütles Eesti Õpilasesinduste Liidu liige Joosep Kään.

Eelnõu jõustumisel loodetakse tulevaks aastaks töökogemus anda umbes 3500 noorele. Tööandjate sõnul võib muudatus ka alaealiste palku tõsta.

"See on jälle võimalus, mis võib-olla annab võimaluse teha ka noortele mingisugust koolitust, lisajuhendamist ja kõike seda. See on väiksematele ettevõtetele, /.../ nad saavad palgata isegi lisaressurssi, kes nende noortega tegeleb," arvas Circle K Eesti peadirektor Kai Realo.

Kavandatav määrus on plaanitud jõustuma 1. juunil.

Toimetaja: Merili Nael



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: