Roheliste rattaretk tõstatab küsimuse meretuulepargi mõttekusest ({{commentsTotal}})

Viimati toimus roheliste rattaretk Hiiumaal 1997. aastal ja siis oli tegemist pigem kultuuriloolise matkaga, nüüd tahetakse aga tõstatada küsimust, kas Hiiumaa lähistele plaanitav meretuulepark on mõttekas või mitte.

Ennelõunal praamidega Hiiumaale jõudnud ratturitele tutvustati tuulepargi teemat reede õhtul peetud avalikul arutelul, kus osalesid nii selle pooldajad kui ka vastased, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Leidsime Hiiumaa sellisest hetkest, kus ta peab otsustama, kas ta liigub edasi tööstussaarena, milleks suur meretuulepark ta kahtlemata muudab, või siis liigub edasi maailmatasemel tippturismisaarena," selgitas roheliste rattaretke keskkonnaprogrammi juht Helen Arusoo.

Tuulepargi keskkonnamõjude hindamise aruanne avalikustati sel kevadel ja see ei leidnud tuulepargi rajamist välistavaid mõjusid.

Oma 27. rattaretkel osalev hiidlane Mattias leiab aga, et arutelu tuulepargi üle pole veel läbi. "Igat teemat, mida ei ole piisavalt rahva jaoks lahti seletatud, tuleb sel juhul ükskõik mis võimalusel jälle omakorda käsitleda," ütles ta.

Koos pojaga retkel osalev Koit ütles, et kuigi enam ei tehta matkal sellist talgutööd nagu vanasti, on retkest endiselt kasu. "Ikka rohelise mõtteviisi levitamine, jäätmete sorteerimised - kõik see on näha ja ma usun, et need osalejad, kes siin on käinud, tegelevad sellega ka hiljem ja kodus," rääkis Koit.

Ratturite seas on aga ka neid, kes selle aasta esimesest tõelisest suvepäevast lihtsalt mõnu tundsid.

"Mulle meeldib laagripaikades olla ja ma ei reisi rattaga eriti palju, nii et rattamatkal on hea reisida," ütles Juss.

Roheliste rattaretk kestab pühapäevani.

Toimetaja: Merili Nael



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema