Terras Kevadtormist: nii kaalukat õppust pole Eestis varem olnud ({{commentsTotal}})

Reedel inspekteerisid õppust Kevadtorm kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ja kaitseminister Margus Tsahkna.

Kaitseväe juhataja väisas õppuse põhijuhtimispunkti Tapal, kus sai ülevaate õppusest, ning tutvus 1. jalaväebrigaadi üksustega Viru-Jaagupi ümbruses ja Kiviõli lähedal asuvate 2. jalaväebrigaadi üksustega.

"Nii suurt õppust nagu praegune Kevadtorm pole Eestis varem olnud. Kui Siil 2015 oli õppus, kus oli kõige rohkem inimesi, siis tänavusel Kevadtormil on kordades
rohkem soomustehnikat ja õppus kestab palju kauem. Aeg, kui metsas toimetatakse on palju mahukam ja seetõttu on see ka päris suur väljakutse kogu kaitseväele," ütles kindral Terras.

"Samuti on oluline, et õppusel on koos kaitseväelased 15 riigist, see vajab rohkesti koordineerimist ja üksteisemõistmist," lisas ta.

Kaitseväe juhataja tundis heameelt ka entusiasmi üle ajateenijate ja reservväelaste silmis. Tema sõnul tahavad sõdurid õppusest maksimumi võtta.

"Samuti on meie liitlaste elukutselised sõdurid olnud üllatunud ja imestunud, kuidas on see võimalik, et Eesti ajateenijad on neile täiesti võrdväärsed partnerid," lisas Terras.

Kaitseväe juhataja soovis kõigile õppusel osalejatele ka ettevaatust kõikides tegevustes, sest õnnetuste juhtumise võimalus on palju suurem kui nii palju inimesi koos on.

Praegu käivad Kevadtormil õppelahingud kergetehnikaga ning alates 23. maist algavad kaitseväe keskpolügoonil lahingud rasketehnikaga, mis tähendab, et lisanduvad tankiüksused.

Kolmenädalasel õppusel hindab kaitsevägi ajateenijatest koosneva jalaväepataljoni tegevust erinevates lahinguliikides ja nende väljaõppetaset enne reservi
arvamist. Samuti koostegevust jalaväe ja erinevate relvaliikide ning staapide, üksuste ja liitlaste vahel.

Kevadtormi fookus on maaväel, kuid oluline roll on ka mere- ja õhuväel. Suur osa õppuse tegevusest on tänavu kaitseväe keskpolügoonil ja selle ümbruses, kuid tegevust jagub ka mujale Eestisse. Õppuse lõpurivistus on 25. mail kaitseväe keskpolügoonil.

Toimetaja: Merili Nael



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema