Terras Kevadtormist: nii kaalukat õppust pole Eestis varem olnud ({{commentsTotal}})

Reedel inspekteerisid õppust Kevadtorm kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ja kaitseminister Margus Tsahkna.

Kaitseväe juhataja väisas õppuse põhijuhtimispunkti Tapal, kus sai ülevaate õppusest, ning tutvus 1. jalaväebrigaadi üksustega Viru-Jaagupi ümbruses ja Kiviõli lähedal asuvate 2. jalaväebrigaadi üksustega.

"Nii suurt õppust nagu praegune Kevadtorm pole Eestis varem olnud. Kui Siil 2015 oli õppus, kus oli kõige rohkem inimesi, siis tänavusel Kevadtormil on kordades
rohkem soomustehnikat ja õppus kestab palju kauem. Aeg, kui metsas toimetatakse on palju mahukam ja seetõttu on see ka päris suur väljakutse kogu kaitseväele," ütles kindral Terras.

"Samuti on oluline, et õppusel on koos kaitseväelased 15 riigist, see vajab rohkesti koordineerimist ja üksteisemõistmist," lisas ta.

Kaitseväe juhataja tundis heameelt ka entusiasmi üle ajateenijate ja reservväelaste silmis. Tema sõnul tahavad sõdurid õppusest maksimumi võtta.

"Samuti on meie liitlaste elukutselised sõdurid olnud üllatunud ja imestunud, kuidas on see võimalik, et Eesti ajateenijad on neile täiesti võrdväärsed partnerid," lisas Terras.

Kaitseväe juhataja soovis kõigile õppusel osalejatele ka ettevaatust kõikides tegevustes, sest õnnetuste juhtumise võimalus on palju suurem kui nii palju inimesi koos on.

Praegu käivad Kevadtormil õppelahingud kergetehnikaga ning alates 23. maist algavad kaitseväe keskpolügoonil lahingud rasketehnikaga, mis tähendab, et lisanduvad tankiüksused.

Kolmenädalasel õppusel hindab kaitsevägi ajateenijatest koosneva jalaväepataljoni tegevust erinevates lahinguliikides ja nende väljaõppetaset enne reservi
arvamist. Samuti koostegevust jalaväe ja erinevate relvaliikide ning staapide, üksuste ja liitlaste vahel.

Kevadtormi fookus on maaväel, kuid oluline roll on ka mere- ja õhuväel. Suur osa õppuse tegevusest on tänavu kaitseväe keskpolügoonil ja selle ümbruses, kuid tegevust jagub ka mujale Eestisse. Õppuse lõpurivistus on 25. mail kaitseväe keskpolügoonil.

Toimetaja: Merili Nael



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: