Maaülikool üritab leida kloonimisele alternatiivi
Eesti Maaülikool töötab rahvusvahelises koostöös välja tehnoloogiat, mille abil kloonimise asemel edaspidi geenikonstrukt otse looma viljastatud munarakku viia.
"Oleme teinud päris palju väikseid uuendusi kloonimistöös, samuti oleme rakendamas kloonimisele lisaks üht uut, CRISPR/Cas tehnoloogiat," ütles BNS-ile maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma.
Tema sõnul on kõikide uurimisrühmade ühine probleem kloontiinuste katkemine ja kloonjärglaste tervis. Uus tehnoloogia võimaldab teoreetiliselt kloonimist üldse vältida ja viia geenikonstrukt viljastatud munarakku.
"Seni ei ole aga kellelgi veel õnnestunud suurlooma embrüosse geene CRISPR/Cas abil selliselt viia, et transgeenset lehma saaks ilma kloonimiseta. Seega võime öelda, et praegusel hetkel revolutsiooni transgeensete suurloomade tegemisel pole toimunud," sõnas Jaakma.
Suur osa arendustest toimub koostöös teiste uurimisrühmadega eri riikidest. Koostöö tähtis osa on tehnoloogilise info vahetus.
Eeloleval suvel kolmeaastaseks saav kloonlehm Augustiina oli maaülikooli esimene edukas suurlooma kloonimise projekt – paraku küll mööndusega, et Augustiina pole transgeenne ravimilehm, nagu esialgu kavandatud sai. Küll aga õnnestus praeguseks Lõuna-Eestis tavalise lehma elu elaval Augustiinal tänavu kevadel poegida, ja seda üsna edukalt.
"Augustiina poegimisel oli vaja loomaarstide abi, sest vasika asend ei olnud sünni jaoks sobiv," ütles Jaakma. "Aga seda juhtub ka tavalistel lehmadel, selles polnud midagi tavapäratut. Vasikas sai nimeks Sass. Sass on hea tervise juures, kaalub praeguseks juba umbes 100 kilo ja naudib karjamaal kevadet. Sass ei erine millegi poolest tavalisest pullvasikast."
Kas ja millal maaülikoolilt järgmist, seekord juba transgeenset kloonlehma oodata võib, on Jaakma sõnul ebaselge.
"Kuna meie töö tulemusi on keeruline prognoosida, siis konkreetset aega me lubada ei saa," ütles ta.
Toimetaja: Karin Koppel
Allikas: BNS