Rain Kooli: Soome, Eesti, NATO ja para bellum ({{commentsTotal}})

„Soome olukorra teevad aga keeruliseks kaks tõsiasja: NATO julgeolekugarantiide puudumine ja Euroopa kõige pikem maismaapiir, mida vajaduse korral Vene vägede vastu kaitsta tuleb. Seetõttu ei tee Soome poliitikud sõjalistes küsimustes suuri sõnu ega bravuurikaid avaldusi. See aga ei tähenda, et Soome para bellum Eesti omast endiselt kordades üle ei oleks,“ märgib Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Ajakirjanike ülesanne on küsida küsimusi, mis viivad lähemale tõe – või vähemalt kireva tegelikkuse üldpildi – teadasaamisele. Poliitikute ülesanne on nendele küsimustele vastata, nõudmata, et ajakirjandus nad rahule jätaks või tegeleks poliitikutele meeldivate teemadega poliitikutele meeldivas vormis.

Kuid mõnikord esineb siiski olukordi, kus sirgjooneline küsimus oludes, kus poliitikul pole tema enda hinnangul võimalik küsimusele kas otse või üldse vastata, võib viia selleni, et lõpptulemus ei peegelda asju nii, nagu need on.

Kolleeg Mart Linnart küsis läinud nädalal Eestis õppusel „Kevadtorm“ käinud Soome kaitseministrilt, põlissoomlaste esindajalt Jussi Niinistölt täiesti õige ja lihtsa küsimuse: „Kas Soome lubaks oma territooriumile Eestile appi tulevad NATO väed?“

Niinistö, kelle jaoks küsimus tuli ilmselt liiga ootamatult, vastas sellele ebaõnnestunult.

Rahvusringhäälingu portaalis on sellestsamast kohtumisest uudis, mille pealkiri põhineb täpselt sellel, mida ajakirjanik küsis ja poliitik vastas. Kui küsimus kõlab „Kas Soome lubaks oma territooriumile Eestile appi tulevad NATO väed?“ ja vastuse esimene lause on „Soome valmistub kaitsma oma territooriumi ega lase sinna kedagi võõrast,“ siis ei saagi sellest eriti teha muud järeldust kui „Soome kaitseminister ei lubaks riiki Eestile appi tulevaid NATO vägesid“.

Tundes Soome välis- ja kaitsepoliitikat, poliitilist kultuuri, ühiskondlikke hoiakuid ning mõtteviisi võib siiski öelda, et nii see ei ole.

***

Soome poliitikute suhtumist NATOsse dikteerib paljuski avalik arvamus. Soome elanike enamus on NATO liikmeks saamise vastu, rohkem kui neljandik ei oska öelda ja vaid viiendik pooldab seda. Kuigi konkreetselt vastu olijate hulk on viimase 4 aastaga kahanenud 63 protsendilt 51 protsendile, on ka otsesõnu pooldajate hulk viimase 3 aastaga kahanenud, 26 protsendilt 21 protsendile.

NATO liikmesuse edendamine oleks seega poliitiline enesetapp. Sestap Soome poliitikud ei tee seda. Hoolimata sellest, et sõjalise võimekuse realiteete kõige paremini tundvatest tegevohvitseridest pooldab NATO liikmesust juba 2/3.

Lisaks tuleb meeles pidada, et Soome välis- ja kaitsepoliitikat mõjutab Teisest maailmasõjast saadik ehk juba viimased 70 aastat kahetine lähenemine hiiglaslikule idanaabrile. Ühest küljest üritatakse Venemaaga hoida võimalikult asjalikke suhteid ning kui võimalik, püütakse vältida tegemast asju, mida Kremlis võidakse provotseerivatena tõlgendada. Teisalt aga valmistutakse oma riiki just nimelt idanaabri vastu võimalikult tõhusalt kaitsma.

Ning veel on hea aduda, et hoolimata sellest, mida Soome poliitikud tahavad või ei taha avalikkuses kõva häälega välja öelda, on Soome tegelikult kogu selle aastatuhande vältel oma sõjaväge vaikselt, aga kindlalt NATOga sobituvaks lihvinud. Alates raadiokutsungitest ja laskemoonast ning sellega seotud relvahangetest ning lõpetades paljude välismissioonidega, millel Soome on osalenud, kuigi need on korraldatud NATO egiidi all ja juhtumisel.

Selles valguses juba loogiline samm oli niinimetatud vastuvõtva riigi toetuse tagamise lepingu sõlmimine NATOga 2014. aasta sügisel. Pärast seda on märkimisväärselt lisandunud ka need NATO õppused, kus Soome kaitsevägi on osalenud, või Soome õppused, millest võtavad osa NATO riikide üksused.

Lühidalt öeldes on Soome end selgelt määratlenud kui võimaliku sõja korral lääne blokki kuuluva riigi.

Soome olukorra teevad aga keeruliseks kaks tõsiasja: NATO julgeolekugarantiide puudumine ja Euroopa kõige pikem maismaapiir, mida vajaduse korral Vene vägede vastu kaitsta tuleb. Seetõttu ei tee Soome poliitikud sõjalistes küsimustes suuri sõnu ega bravuurikaid avaldusi. See aga ei tähenda, et Soome para bellum Eesti omast endiselt kordades üle ei oleks.

Kusjuures oluline osa riigikaitsest, nagu NATO vihmavarju all teinekord üleolevalt Soome suunas irvitavas Eestiski teatakse, on heidutus – mille mõte on ju sõda oma tegevusega juba ette ära hoida, mitte jätta selle puhkemise võimalust vastase suvast sõltuvaks.

Soome on valinud heidutuseks Venemaalt õhkuva ohu vastu midagi sõnadest palju reaalsemat: suure võitlusvõimelise kaitseväe, suurepärase suurtükiväe, korralikud soomusväed, arvestatava lennu- ja mereväe ning prestiižika ajateenistuse ja suure kaitsetahte.

Ka mainitud vastuvõtva riigi toetuse leping on osa sellest heidutusest. Lepingu sõnum Venemaale on: kui vaja, on meil nüüd seaduslik alus teha mida iganes ning ka oma territooriumi andmine NATO kasutusse on täiesti reaalne võimalus.

Soome poliitilist tava tasubki hinnata poliitikute sõnade asemel läbi kõige eeltoodu. Nii kaua kui heidutus töötab ja sõda ära hoiab, pole vaja avalikkuses rääkida sellest, mida ette võetakse, kui see enam ei tööta.

Eestis aga tasuks Jussi Niinistö sõnu lugeda võib-olla hoopis niipidi: me kaitseme oma territooriumi Venemaa eest – ja see on meie abi teile sõja puhkedes.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Steinmeier: ajalugu ei peaks kasutama relvana

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier pidas kolmapäeval teaduste Akadeemia majas kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee tegi otseülekande ja mille täismahus videot saab vaadata käesolevas artiklis.

Uuendatud: 18:52 
"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.